...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Ellu 4-aastasena Kiievis, 1912. a.
Ellu Meriva, 1934. a.
Ellu Meriva, Ahjal, 1934. a.
Ellu Eller, 1947. a.
Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997). Ellu luges palju, valdas läti, ukraina, saksa, prantsuse ja itaalia keelt. Kõrvahaigus ei andnud talle võimalust lõpetada ülikooli, kuid selle kompenseeris tema intelligentsus ja sügav kultuurihuvi. Aastatel 1931-1933 reisis ta tervise parandamise eesmärgil Euroopas, viibides Berliinis, Viinis, Monte-Carlos ja Nizzas.
Suurest huvist kirjanduse vastu räägib ka fakt, et 1948. a. ilmus temalt lasteraamat "Vanaema jutukera". Pärast Heino Elleri surma elas Ellu Eller 27 aastat eraklikku elu, sisustades seda mälestuste kirjutamisega Heino Ellerist, tema perekonnast, õpilastest ja kaasaja kultuurielust. Ta oli elust kõrval, samas kõigega kursis ajakirjanduse ja kirjavahetuse kaudu.
Ellu ja Heino Eller koduses miljöös, 1954. a.
Ellu ja Heino Eller Laulasmaal suvemaja ees, 1957. a.
Sõprade keskel 1961. a. - Eugen Kapp, Aurora Semper, Heino Eller ja Veronika Kapp
Ellu ja Heino Eller, 1966. a.
Ellu Elleri 1948.a. ilmunud lasteraamat "Vanaema jutukera"
Heino Ellerit nimetas ta "minu helilooja" või "minu muusik". Suvised puhkused olid Ellu ette valmistada ja korraldada. Nii käisid nad puhkamas Ritsa järve ääres, Gagras, Karjala-Soomes Sortavalas, aga ka Boris Kõrveri juures Kehras ja Pärnu sanatooriumis. 12 suve puhkasid Ellerid Laulasmaal.
Heino Elleri jaoks kujunes Ellu koduseks tagalaks, kes hoidis teda eemal kõigist bürokraatlikest probleemidest ja tühjast ajaraiskamisest. Abikaasana hoolitses Ellu selle eest, et ta saaks luua muusikat ja õpetada noori heliloojaid.
