...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Sõjajärgse Tallinna Riikliku Konservatooriumi töö toimus Suvorovi puiestee 3 endises elumajas - konservatooriumi põhihoone sai sõja ajal pommitabamuse.
Eesti NSV teenelise kultuuritegelase tunnistus 1945
Tallinna Riikliku Konservatooriumi hoone Suvorovi puiesteel
Konservatooriumi õppenõukogu 1947. a. Paremalt kolmas Heino Eller
Koos esimese sõjajõrgse lennu lõpetajate Boris Kõrveri ja Leo Normetiga, 1948. a.
"Sokutants" tsüklist "Kuus pala klaverile", käsikiri
Sümfooniline poeem "Kotkalend", käsikiri
Vanglakaristused saanud heliloojad vasakult: Riho Päts, Alfred Karindi ja Tuudur Vettik
1945. a. anti Ellerile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Aastad 1945-1948 olid Ellerile loominguliselt aktiivsed. Valmisid 3. keelpillikvartett, 2. viiulisonaat. Helilooja 2. sümfooniaga. Tsükkel "Kuus pala klaverile" tõi Ellerile 1948. aastal Nõukogude Eesti preemia. Ometi ei säästnud see teda 1948. aastal vallandunud klaperjahist sotsialistliku realismi puhtuse nimel. Järgnev represseerimine tõi eesti muusikale suurt kahju. Kodanlikus natsionalismis süüdistati heliloojaid Alfred Karindit, Tuudur Vettikut ja Riho Pätsi, muusikateadlasi Karl Leichterit ja Aurora Semperit. "Mustade lammaste" hulka arvati veel Hugo Lepnurm, Eduard Visnapuu, August Topman, Cyrillus Kreek. Heino Elleri ja Johannes Bleive kaela langesid formalismisüüdistused. 1949. a. vabastati Eller kompositsiooni kateedri juhataja kohalt, kuid õpetamine siiski jätkus.
Heliloojatelt hakati nõudma patriootlikku ja rahvalikku loomingut. Pealkirja järgi kajastus nõukogulik temaatika Elleril sümfoonilistes poeemides "Kotkalend" (1949) ja "Laulvad põllud" (1951). Temaatilisi laule kirjutasid kõik heliloojad, isegi instrumentaalmuusikale orienteerunud Eller.
1953. a. valmis Elleril "Viis pala keelpilliorkestrile", millest 1918. a. loodud klaveripala "Kodumaine viis" kujunes Elleri muusika visiitkaardiks.
