Heino Eller

...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.

Näitus

...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.

Virtuaalne

...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.

Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.

Digiteeris ja kujundas Wolk.

Muuseumi avalehele

Peterburi-aastate
loomingulisi impulsse

  • Heino Eller Peterburis u. 1914.
  • Leedulane V. Treiden, üks Elleri väheseid sõpru Peterburi päevilt, oli lõpetanud ülikoolis kaks teaduskonda. Valdas mitmeid keeli, meisterdas viiuleid ja oli asja-armastaja muusik. Treideni soovitatud teemale kirjutas Eller ühe oma varastest klaveriteostest "Mängutoos" (Табакерка), 1912.
  • Viiuldaja Aleksandr Nodelman, Permi sümfooniaorkestri kontsertmeister, esimese teadaoleva Elleri teose esitaja. Mängis oma sooloõhtul 1912. aastal Elleri enda klaverisaatel tema Rêverie'd. Kahjuks ei ole teose käsikiri säilinud.
  • Üks Elleri esimestest viiulipaladest "Põhja viis" käsikiri, 1912.
  • Artur Lemba (1885-1963), kes Elleri 1. klaverisonaadi tema konservatooriumi lõpueksamil ette kandis
  • Klaverisonaadi nr. 1 käsikiri - Elleri Peterburi konservatooriumi diplomitöö, 1920.
  • Elli Põder-Roht (1891-1969), õppis 1913-1917 Peterburi konservatooriumis laulmist, oli hiljem "Vanemuise" operetiprimadonna ja lavastaja. Aleksander Elleri naiseõde, kelle esmamuljed "Koidust" said määravaks teose pealkirja kujunemisel.
  • Sümfoonilise poeemi "Koit" käsikiri. Elleri esimene suurele sümfooniaorkestrile loodud teos, mis klaviiris valmis 1918. aastal Peterburis. Varasele loomisaastale vaatamata kuulub see helilooja tippteoste hulka. Esiettekandes kõlas "Koit" 1921. aasta suvel Tartus "Vanemuise" aiakontserdil autori juhatusel.
    Teose oboepartii on pühendatud selle esmaesitajale Mihhail Prokofjevile.
Pilt kokku
Caption

Oma esimesed kompositsioonikatsetused tegi Eller juba Reaalkooli päevil Tartus. Kahjuks pole sellest ajast ühtegi käsikirja säilinud. Komponeerimist jätkas ta ka ülikooli ja konservatooriumi päevil Peterburis. Elleri esimesed lõpetatud tööd pärinevad aastast 1909. Üksikuid visandeid on säilinud ka varasemast ajast, alates aastast 1905. Peterburi perioodi lõpuks oli Elleril kirjutatud üle saja heliteose, neist enamuse moodustas klaverimuusika. Kuid Peterburis on loodud ka mitmed helilooja orkestriteosed. Tema tippteoste hulka kuuluvad 1918. aastal loodud klaveripala "Kodumaine viis" ja samal aastal klaviiris valminud ning 1920 orkestreeritud sümfooniline poeem "Koit" suurele sümfooniaorkestrile.

Oli aasta 1915 Peterburis, Eller improviseeris klaveril (mida ta väga armastas teha noores eas). Ta mängis üht meloodiat, kordas, moduleeris. Nagu ta ise ütles oli meloodia tal võibolla juba varem kontseptsioonis olemas. Elli Põder (hiljem operetilauljatar Elli Põder-Roht), kes õppis laulu Peterburis ja kuulas pealt Elleri fantaseerimist arvas, et meloodiat kuulates tekib pilt koidust. Autor haaras sellest kinni, arendas edasi ja "Koiduks" see sai.
Ellu Elleri kirjast Ofelia Tuisule 27. augustil 1974.

Avastend