...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Oma esimesed kompositsioonikatsetused tegi Eller juba Reaalkooli päevil Tartus. Kahjuks pole sellest ajast ühtegi käsikirja säilinud. Komponeerimist jätkas ta ka ülikooli ja konservatooriumi päevil Peterburis. Elleri esimesed lõpetatud tööd pärinevad aastast 1909. Üksikuid visandeid on säilinud ka varasemast ajast, alates aastast 1905. Peterburi perioodi lõpuks oli Elleril kirjutatud üle saja heliteose, neist enamuse moodustas klaverimuusika. Kuid Peterburis on loodud ka mitmed helilooja orkestriteosed. Tema tippteoste hulka kuuluvad 1918. aastal loodud klaveripala "Kodumaine viis" ja samal aastal klaviiris valminud ning 1920 orkestreeritud sümfooniline poeem "Koit" suurele sümfooniaorkestrile.
Oli aasta 1915 Peterburis, Eller
improviseeris klaveril (mida ta väga
armastas teha noores eas).
Ta mängis üht meloodiat, kordas,
moduleeris.
Nagu ta ise ütles oli meloodia tal
võibolla juba varem kontseptsioonis
olemas. Elli Põder (hiljem operetilauljatar Elli Põder-Roht), kes
õppis laulu Peterburis ja kuulas pealt Elleri fantaseerimist arvas, et
meloodiat kuulates tekib pilt koidust.
Autor haaras sellest kinni, arendas
edasi ja "Koiduks" see sai.
Ellu Elleri kirjast Ofelia Tuisule
27. augustil 1974.