...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Tolleaegses vaikses Tartu linnas saadi oma esimesi muusikalisi muljeid peamiselt
koduse musitseerimise teel. Tõsi, Tartus mängis väikesearvuline linnaorkester ja
koorilaulu ning isegi mõnd solisti sai kuulda. /.../
Kuid laiemates rahvahulkades oli muusikaline tegevus ikka asjaarmastajate ja koduse ringi kanda.Heino Elleri mälestustest.
Karl August Hermann (1851-1909). Olles kuulnud noore Heino Elleri viiuliharjutusi, kutsus Hermann ta enda juurde koju, näitas oma viiulipalu ja palus neid ette mängida. Hermanni juures käis Eller mitmeid kordi.
"Vanemuise" seltsi vana hoone Jaama tänavas, kus eelmise sajandi alguses toimusid eestlaste kultuuriüritused.
Aleksander Sprenk-Läte (1860-1948), üks 20. sajandi alguse Tartu muusikaelu juhtidest, kelle eestvedamisel said alguse nn. rahvakontserdid ja selleks kokku kutsutud esimene eestlastest asjaarmastajate sümfooniaorkester.
Aleksander Läte eestvedamisel Tartu Peetri kirikus esitatud Haydni oratooriumi "Loomine" tegelased pärast kontserti 1903. aasta novembris.
Tartu vilgas muusikaelu oma tõusude ja mõõnadega oli kuni 20. sajandi alguseni baltisaksa ringkondade privileeg. 1860. aastatest alates püüdsid ka ärksamad eestlased oma muusikaelu korraldada. 19. ja 20. sajandi vahetusel olid liikumapanevaks jõuks Karl August Hermann ja tema "Laulu ja mängu leht". Eestlaste kultuuri- ja muusikategevus koondus erinevate seltside ümber. "Vanemuise", "Taara", "Karskuse Sõbra", "Käsitööliste Abistamise Seltsi" jt. korraldatud perekonna, muusika ja kirjanduse õhtud, samuti suvised aiakontserdid olid meelelahutusliku iseloomuga ja lõppesid enamasti tantsuga.
Rudolf Tobias (1873-1918), eesti sümfoonilisele ja kammermuusika alustala
Tartu Peetri kirik
Tartu Bürgermusse - hoone, kus enne uue "Vanemuise" valmimist suuremad kontserdid toimusid.Siin korraldas Tobias ka kammerkontserte
19. septembril 1907 "Vanemuises" toimunud Rudolf Tobiase autorikontserdi kavaleht. Kontserti juhatas autor ise.
Neis oludes oli eestlaste seas juba tükk aega idanenud oma sümfooniaorkestri loomise mõte, mille 1900. aastal lõpuks tegi teoks äsja Tartusse saabunud Aleksander Läte. Viimase kutsel kogunes Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse ligi 30 pillimeest - üliõpilased, gümnaasiumi vanemate klasside õpilased ja muusikaõpetajad. Esialgu abistasid ka saksa orkestrandid. Orkester andis oma esimese avaliku sümfooniakontserdi 1. novembril 1900. a. Kontsert toimus viimase istmeni väljamüüdud Bürgermusse saalis. Läte orkestris mängis hiljem ka noor Heino Eller.
1904. aastal naases Peterburist Tartusse Rudolf Tobias. Tema tulek Tartu muusikaellu tõi kaasa uut värskust. Rahutu ja otsiva vaimuga Tobiase kunstilised tõekspidamised mõjutasid tugevasti tema kaasaegseid.
Ta tuli ja tagus oma „noorte seppade sforzando vasarate löökidega puruks ja pihuks
me senised tagurliku saksikuse juba meile luusse ja lihasse imbunud, meie hingele
aga võõraste helide ahelad.
L. Neuman. Rudolf Tobias - Kõrge vaim on meie vari, Ilmamaa, Tartu 2005.
