...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Narva-Jõesuu rannas, 1928. Vasakult Heino Eller, Anna Eller ja Raimund Kull, seisab Emil Ruber
Narva-Jõesuu, 1928. Vasakult: Anna Eller, Irmgard Kaudre ja Heino Eller, ees Milla Kuusk
Maja Narva-Jõesuus, Luha tn. 81, kus Ellerid suvitasid 1930. aastail
Anna ja Heino Eller Petseri kloostris, 1932
Maja Patškovka külas Petserimaal, kus Ellerid puhkasid 1932. aasta suvel
Nelijärvel koos Elluga, 1951
Kehras Krooksojal vana kaske vallutamas, 1954
Krooksojal koos Boris Kõrveriga, 1955
Koos Elluga Pärnu kuurordis, 1956
Oma suvepuhkusi veetis Eller mitmel pool Eestimaal. Üheks lemmikkohaks kujunes Narva-Jõesuu, mis meelitas paljusid kultuuriinimesi oma suurejoonelise liivaranna ja lähedalasuva kõrge pankrannikuga. Siin puhkasid ka mitmed Elleri sõbrad.
1930. aastate algul suvitasid Ellerid Petserilähedases Patškovka külas. Selle elamise korraldas Petseris elav Elleri vend Ernst. Eller: Siin on väga huvitav, täiesti omapärane: mägine koht, igal pool orud, aga peaasi: õhk on siin kuiv.
1950. aastate keskel suvitasid Heino ja Ellu Eller Kehra lähedal Krooksojal Boris Kõrveri suveelamises. 1951. aasta suvel oldi Nelijärve turismibaasis. Suved alates 1957. aastast kuni elu lõpuni seostusid Laulasmaaga.
