...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Heino Elleri "wärkstube", 1954. a.
Ellu Eller Laulasmaal kaevul, 1957. a.
Heino ja Ellu Eller suvemaja ukse ees
Heino Eller Laulasmaa rannal
Heino Eller Laulasmaa rannal
Laulasmaal 1958. a.
Heino Eller õpilastega - Jaan Koha, Boris Kõrver ja Jaan Rääts
Heino Eller ja Roman Matsov rannal
Helikülas Laulasmaa mändide all valitseb vaikus ja rahu. Ellerite suviseks meelispaigaks oli Laulasmaa 12 suve, aastatel 1957-1969. Seal oli nii maalilist mereranda kui mõnusat männimetsa, kus jalutada ja häid mõtteid koguda. Laulasmaal olid sagedasteks külalisteks ka Elleri "poisid" - tema õpilased ja kolleegid heliloojad-muusikud. Arvukalt täiendust sai Elleri jalutuskeppide ja paberinugade kollektsioon, kõik enda lõigatud, painutatud ja voolitud. Eller meisterdas neid kõikidel suvedel.
Tavaline pilt meie ühiskõnnakutel või Elleri üksirännakuil. Üks kepp oli alati kaasas. Kõikjal, põõsaste vahele peidetud, olid toorkepid. Kõnnakuil toodi siis üks "toorik" välja, töödeldi ja vastavalt tööle vahetati kaasatooduga välja või jäeti sinnapaika. Aga üks töötlemata kepp oli alati kaasas ja niisama ilma tööta Eller kunagi ei istunud ega puhanud.
Ellu Elleri märkmetest.
