Heino Eller

...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.

Näitus

...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.

Virtuaalne

...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.

Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.

Digiteeris ja kujundas Wolk.

Muuseumi avalehele

Tartu-aastate heliloomingut
ja selle esitajaid

Õigust öelda, see komponeerimine ongi üks võitlemine, võitlemine enesega ja alaline võitlus sellega, et mitte korrata seda, mis on juba olemas. Ikka leida kas või mõni jooneke, mis sind eraldab teistest, õigemini ütelda, olla niisugusena, nagu loodus sind on loonud, siis ehk lõpuks ütled seda, mis sul tõesti ütelda on.
Heino Eller

  • Viiuldaja Hugo Schüts, 1939
  • Viiuldaja Eevalt (Evald) Turgan, 1938
  • Pianist Valentine Riives, 1931
  • Dirigent ja pianist Olav Roots, 1934
  • Eleegia harfile ja keelpilliorkestrile, käsikiri, 1931
  • Viiulikontsert, 1933
Eelmine pilt Suurenda Sulge Järgmine pilt
Pilt kokku
Caption

Elleri loomingulises arengus võib eristada kolme ajajärku: varast (1909-1925), keskmist (1926-1939) ja hilist (1940-1970).
Esimesed Tartu-aastad 1920-1922 tähistavad romantilise suuna haripunkti Elleri loomingus. Sisuliselt kaalukamana hakkavad üha rohkem esile tõusma orkestriteosed, eriti sümfoonilised poeemid.
Sümfoonilise poeemi "Ööhüüded" loomiseks andis helilooja sõnade järgi tõuke Esimese Maailmasõja ajal nähtud öine torm merel. Sümfooniline skertso A-duur (1921) on värvika orkestreeringuga valsirütmis teos.
Suhteliselt lühike keskmine loomeperiood tähistab loomingulise küpsuse saabumist. Tema muusikast kaob liialdatud pingelisus, kujuneb välja isikupärasus, rahvamuusika intonatsioonidest läbipõimunud meloodika ja viimasega orgaaniliselt seotud värvikas harmoonia.

Olulisemaid teoseid varajasel perioodil:

"Varjus ja päikesepaistel" 1926, "Sümfooniline burlesk" 1927, 2. keelpillikvartett f-moll 1930-1931, Eleegia keelpilliorkestrile ja harfile e-moll P. Ramuli mälestuseks 1931, Viiulikontsert h-moll 1933-1934, 1.sümfoonia "In modo mixolydio" 1934-1936, "Kellad" klaverile 1929, "Männid" viiulile 1929.

Elleri sümfooniliste teoste ettekandeid 1920-1930ndatel aastatel:

  • 1. sümfoonia käsikiri, 1939
  • Dirigent Walerian Bierdiajew, kelle juhatusel tuli 4. IV 1937 "Estonias" esiettekandele Elleri 1. sümfoonia
  • Elleri 50. juubelil, juubilari kõrval Riho Päts, 1937
  • 2. keelpillikvarteti käsikiri, 1930
  • Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi kvartett, vasakult Hugo Schüts, Rudolf Milli, Herbert Laan ja Raimond Bööcke, 1930
  • Artur Kapi õnnitluskaart Heino Ellerile, 1937
  • Helilooja juubelikontserdi kava
Eelmine pilt Suurenda Sulge Järgmine pilt
Pilt kokku
Caption

Sümfooniline poeem "Ööhüüded" Tartus 8. IV 1921
Sümfooniline poeem "Koit" Tartus 27. VIII 1921
Sümfooniline skertso A-duur Tartus 27. I 1922
Sümfooniline legend D-duur Tartus 21. VI 1923
Sümfooniline poeem "Viirastused" Tartus 27. IV 1924
"Varjus ja päikesepaistel" Tallinnas, 14. III 1926
Nimetatud ettekandeid juhatas autor.
Süit "Ajaviide" "Estonias" 24. II 1931
"Episood revolutsiooniajast" 24. II 1931
"Eleegia" harfile ja keelpilliorkestrile "Estonias" 9. X 1932
Nimetatud kolme teose ettekandeid juhatas Raimund Kull.
"Neenia" keelpilliorkestrile "Estonias" 20. I 1935, Arkadius Krulli juhatusel
Sümfoonia nr. 1 "Estonias" 4. IV 1937 Walerian Bierdiajewi juhatusel
Sümfooniline süit "Valged ööd" "Estonias" 13. X 1939 Olav Rootsi juhatusel

Avastend