...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Anna Kremer sündis 24. detsembril 1886 tõenäoliselt Vilniuses ja kasvas üles Varssavis. Teda aitas koolitada ristiisa, kes pani ta klaverit õppima kuulsa poola pianisti ja klaveriprofessori Aleksandr Michalovski (1851-1938) juurde. Arvatavasti aastal 1906 tuli Anna Kremer koos noorema õe Liisaga Peterburgi. 1907-1915 õppis vabakuulajana klaverit professor Nikolai Abramõtsevi klassis. 1908 tutvus Anna Heino Elleriga ja 1920. a. nad abiellusid. 1920-1927 töötas ta klaveriõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Õpilaste hulgas olid Emilie Kuusk, Valda Raud, Ida Kaldt, Ellu Meriva (Eller).
Anna Kremer Varssavis, 1905
Anna Kremer oma õpetaja Nikolai Abramõtsevi ja kaasõpilastega Peterburis 1906-1907
Anna Eller
Heino ja Anna Eller 1923
Heino Elleri pliiatsijoonistus Anna Ellerist
Tartu Kõrgema Muusikakooli õpetajad 1920ndate alguses
Anna ja Heino Eller õpilaste ja Irmgard Kaudrega (paremalt esimene) 1934
Anna Eller oma õpilase Heljo Sepaga, võitis rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Briti Muusikanõukogu auhinna Londonis 1938. a.
Ellerid hoolisid väga oma õpilastest. Imelapsi nad ei otsinud, kõik pidi paika panema järjekindel töö. Sellel tööl olid mõned iseärasused. Õpetamine toimus individuaaltundidena: klaverimängus Anna Elleri, teoreetilistes ainetes Heino Elleri juhendamisel. Mõlemad pidasid kõige olulisemaks muusikalise kuulmise-mõtlemise arendamist, lähtudes ühtsetest metoodilistest alusest. Peamine põhimõte oli aidata õpilasel omandada kindel teadmiste, oskuste ja kogemuste baas. Sealt edasi pidi noor muusik juba iseseisvalt kujundama või looma uue teose.
Ellerite õpetus oli omavahel orgaaniliselt seotud ja elulähedane. See oli rajatud eelkõige õpilase vaimu teravdamisele. Alles seejärel tuli tehnilise meisterlikkuse väljatöötamine. Niisuguse töö tulemusena võis õpilane juba kolmandal aastal mängida Liszti Rigoletto-parafraasi ja Campanellat, neljandal aga klaverikontserti.
Ellerite suhtumine muusikasse, õpetamisse ja ellu oli sarnane - nad olid mõttekaaslased.
Anna Eller hukati sakslaste poolt 1942 Tallinnas.
