...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Heino Eller sündis 7. märtsil (v.k.j. 23. veebruaril) 1887. aastal Tartus. Ristimisel pandi talle nimeks Heinrich, mis 1939. aastal Heinoks eestistati. Vanemad Jaan Eller ja Anna Ilver tutvusid Tartus. Nende laulatus toimus 1884. aastal. Perekonda sündis 7 last, kellest 2 surid imikueas. Viiest ellujäänud lapsest oli Heino kõige vanem. Tema järel tulid ilmale vennad Ernst-Gustav (1889-1943) ja Aleksander (1891-1971) ning kaks õde Salme-Katharina (1894-1976) ja Elsa (1897-1981).
Isa Jaan Eller (1845-1920) tuli Laeva külast varases noorukieas Tartusse.
Ema Ann Ilver (1862-1948) sündis Võrumaal Väimelas. Tema lapsepõlv möödus Vaabina mõisa lähistel, kus möldrist isa sai Undruse veski rentnikuks. 14-aastaselt võeti Anna Ilver Vaabina mõisa kammerneitsiks. Mõisaproua paruness Mathilde von Samson-Himmelstjerna õpetas tall häid kombeid, saksa keelt, käsitööd ja õmblemist. 21-aastaselt tuli ka Anna Ilver Tartusse, kus ta Kivisilla lähedal asuvas kaupluses müüja koha sai.
Heino Elleri emapoolne vanaema Julie Ilver (1822-1902)
Heino Elleri isale kuulunud kahekorruseline puumaja Tartus Liiva ja Meltsikivi tänava nurgal, kus möödus helilooja lapsepõlv. Maja alumisel korrusel pidasid vanemad vürtspoodi. Foto 2006
Omaaegne Liiva tn. Tartus, kus Heino Elleri isale kuulus mitu maja.
Ellerite peres olid kõik musikaalsed. Isa Jaan mängis kuulmise järgi päris hästi viiulit. Nooruses valmistas ka ise viiuleid ja mängis külapidudel omavalmistatud pillil. Ema Annal oli ilus lauluhääl. Vendadel Ernstil ja Aleksandril olid head baritonihääled ja mõlemad tahtsid nooruses lauljateks saada. Ernst õppiski laulmist ja oli hiljem mõnda aega "Vanemuises" hääleseadja. Aleksander mängis kooli orkestris tšellot ja juhatas gümnaasiumipoiste laulukoori. Haigestunud häälepaelte tõttu pidi ta lauljakarjäärist loobuma. Skulptuuriõpingute järel Saksamaal ja Pariisis sai temast tuntud skulptor. Õde Salme mängis viiulit, abiellus hiljem ungarlasega, sai perekonnanimeks Karpati ja jäi 1929. aastast elama Ungarisse. Elsa Eller (hiljem Kristelstein) oli pianist ja töötas Tallinna Muusikakoolis klavieriõpetajana. Mõlemad õed õppisid Peterburi Konservatooriumis, Salme ka Budapestis Ferenc Liszti nimelises Muusikaakadeemias.
5-aastane Heino koos noorema venna Ernstiga
Anna Eller lastega. Elsa (vasakul) ja Salme. Tagareas Ernst ja Heino
Noor Heino Eller
Samuel Lindpere (1972-1928), viiuldaja, pedagoog ja dirigent, Heino Elleri esimene viiuliõpetaja
Eduard Wähner (1853-1939), viiuldaja, dirigent ja muusikaõpetaja, Tartu saksa orkestri Stadtkapelle kontsertmeister. Pani Heino Elleri orkestrisse mängima.
Heino oli perekonnas kõige musikaalsem laps. 11-aastaselt saatis ta isa viiulimängu kitarril, peagi püüdis ka ise viiulil midagi improviseerida. Esimesi näpunäiteid selleks andis isa. Kodus musitseeriti tihti koos. Esineti ka avalike perekontsertidega. Üks selliseid toimus 1905 aastal "Taara" seltsi saalis. 12-aastaselt alustas Heino Eller viiuliõpinguid Samuel Lindpere juures. Lindpere õppima asumisel Peterburi Konservatooriumisse jätkusid Elleri viiuliõpingud Tartu saksa linnaorkestri kontsertmeistri Eduard Wähneri juures.
Kodus musitseerisime ühtelugu koos. /.../ Saime isegi sellise julgustükiga hakkama, et andsime "Taara" seltsi ruumides perekondliku kontserdi. Esinesime triona: 8-aastane Elsa mängis klaverit, 10-aastane Salme viiulit ja mina 14-aastane tšellot. /.../ Heino võttis tol ajal juba suurematest Tartu muusikaüritustest osa.
Aleksander Elleri mälestustest - Edasi 21. II 1971.
