...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Elleri missioon noorte heliloojate koolitamisel kestis 50 aastat. Heino Ellerilt koolituse saanud heliloojate kohta öeldakse - Elleri koolkond. Viimane Heino Elleri juures diplomi saanud helilooja oli Alo Põldmäe. Kaks aastat õppis Heino Elleri juures ka helilooja Lepo Sumera.
Eller sisendas õpilastesse usku, et töö on see, mis viib edasi ja kujundab iga muusikut. Tema tungiv soovitus õpilastele oli: loominguga tuleb tegelda järjekindlalt, iga päev kasvõi mõni takt paberile panna. Vaat' kui palju see häid takte aastas välja teeb! Inspiratsiooni ei saa ootama jääda. Tuleb teha tööd!
Elleri käe all kasvasid ka eesti levimuusika tippheliloojad. Samas on Eller naljatamisi öelnud, et kerget muusikat lubab ta õpilastel kirjutada pühapäeviti kella kolmest viieni.
Kauaaegne soe sõprus sidus Ellerit Ojakääru perega. Valter Ojakäär oli Elleri õpilane aastatel 1953-1956. Abikaasa Heljo Sepp aga 1930. aastate lõpul Anna Elleri klaveriõpilane ja Heino Elleri eraõpilane muusikateooria alal.