...on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele.
...kajastab helilooja päritolu, lapsepõlve ja õpinguaastaid Eestis ning Peterburis, tähtsamate teoste sündi ja nende esitajaid, Elleri pedagoogilist tegevust ja tema koolkonda, abikaasasid Annat ning Ellut, välisreise, suvepuhkusi ning helilooja mälestuse jäädvustamist.
...näitus on digiteeritud ning täiendatud versiooni 2007 aastal Heino Elleri 120 juubeliks valminud näitusest.
Teksti toimetasid Ülle Reimets ja Hele-Mall Järv.
Digiteeris ja kujundas Wolk.
Heino Eller on eesti sümfoonilise muusika teeraja. Tema muusikat võrreldakse Soome kuulsa sümfooniku Jean Sibeliuse muusikaga. Elleri muusika on põhjamaiselt karge ja fantaasiarohke. Tema orkestriteosed kõlavad säravalt ja värviküllaselt, kuna ta tundis täiuslikult orkestreerimise saladusi.
Elleri sümfooniline muusika on lisaks Eestile kõlanud ka Moskvas, Peterburis, Kiievis, Bakuus, Sverdlovskis, Riias ja Kaunases. Samuti on teda mängitud Ungaris, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Kanadas, USA-s, Austraalias.
Eller on olnud kogu Eesti moodsama muusika arenemiskäigu keskkujuks, juhiks ja nõudliku professionaalse taseme eest hoolitsejaks.
Eduard Tubin
Mulle on omane peamiselt instrumentaalmuusika, suures ja väikeses vormis, eriti väiksed vormid, mis nõuavad peent väljatöötlust, mulle meeldib, kui kõik noodid on õigel kohal...
Heino Eller
Olulisemaid sümfoonilisi teoseid Heino Elleri loomingus on 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid "Ajaviide", "Valge öö", "Tantsusüit", sümfoonilised poeemid "Koit", "Ööhüüded", "Viirastused", "Kotkalend" ja "Laulvad põllud", sümfoonilised pildid "Videvik", "Varjus ja päikesepaistel", "Valss-fantaasia", "Episood revolutsiooniajast", "Sümfooniline skertso", "Sümfooniline burlesk".