Rahvas barrikaadidele! Verine jaanuar 1991
13. jaanuar 1991 – Vilniuse telekeskuse juures tapavad Nõukogude eriüksuslased 14 ja vigastavad 150 inimest.
18. jaanuari öösel alustatakse Toompeal barrikaadide ehitamist.
20. jaanuar 1991 – Lätis tapetakse rünnakus siseministeeriumile 6 inimest; Venemaal toimuvad massilised meeleavaldused Balti riikide toetuseks.
Oktoobris 1990 sai teatavaks, et Nobeli rahupreemia annetatakse Mihhail Gorbatšovile teenete eest külma sõja lõpetamises. Gorbatšovi prestiiž oli tipus. Paradoksaalselt – või just tänu Lääne kiidulaulule – võttis peasekretär sügisel kursi impeeriumi päästmisele, vajadusel vägivallaga. Ta oli hüljanud oma senised liberaalsemate vaadetega nõunikud, nagu Aleksander Jakovlevi ja Edvard Ševardnadze, ning toetus üha enam KGB-le ja armeele, keda juhtisid hilisemad riigipöörajad.
Gorbatšovi jaoks olid vastuolud Balti riikidega muutunud ületamatuks. Eriti teravad olid vahekorrad Leeduga, mis oli aasta alguses välja kuulutanud iseseisvuse.
Augustis 1990 oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võtnud vastu salajase otsuse viia Balti riikides läbi riigipöörded ning panna seal võimule impeeriumimeelsed jõud, KGB juhitavad interrinded. Löögi peasuunaks valiti Läti, kus oli kõige arvukam vene vähemus. Hiljem asendati Läti Leeduga.
Sobilikuks hetkeks operatsiooni alustamiseks oli jaanuar 1991, mil Lääs oli hõivatud sõjaga Iraagis. 15. jaanuaril kukkus tähtaeg, mil ÜRO resolutsiooni järgi pidi Iraak viima oma väed välja Kuveidist, mille ta oli okupeerinud. Tõenäoliselt pidi 15. jaanuar tähistama ka riigipöörde kulminatsiooni Balti riikides.
Mitmete ettekäänetega toodi Balti riikidesse täiendavaid sõjaväeüksusi. Jaanuari alguses hõivas eriüksus OMON Riias ajakirjandusmaja, ajakirjandus sunniti vaikima. 11. jaanuaril 1991 alustati Leedus relvastatud rünnakuid. Ööl vastu 13. jaanuari ründasid eriüksuslased Leedu telekeskust, tappes 14 ja vigastades üle 150 inimese. Moskva tõenäoliselt arvestas, et valitsushooned suudetakse hõivata kokkuaetud kommunistide abiga, kuid neid leiti vaid käputäis. Nii jäi barrikadeeritud parlamendihoone vallutamata.
Leedu ja Läti sündmused pidid korduma Eestis. Ka siin kuulutasid impeeriumimeelsed välja päästekomitee, mis pidi võimu üle võtma. Tõenäoliselt päästis verevalamisest ning nurjas Gorbatšovi plaanid Boriss Jeltsini juhitud Venemaa toetus.
Eesti liidrid Edgar Savisaar ja Arnold Rüütel olid Jeltsiniga tihedas koostöös. Jeltsin toetas Balti riike 12. jaanuaril NSV Liidu föderatsiooninõukogus. Veelgi tähtsam oli Jeltsini äkkvisiit Eestisse 13. jaanuaril. Vene NFSV ja Balti riigid allkirjastasid ühisavalduse, milles tunnustati üksteise suveräänsust, tõotati vastastikust abi ning mõisteti verevalamine hukka. Kõige olulisem oli Jeltsini pöördumine Nõukogude armees teenivate Vene sõjaväelaste poole sõnumiga mitte sekkuda Balti riikide asjadesse. 20. jaanuaril toimusid üle Venemaa massilised meeleavaldused Balti riikide toetuseks. Impeeriumi päästeoperatsioon oli läbi kukkunud.