16. veebruaril 1918 kuulutatakse Leedu riik taastatuks, Moskva tunnistab tsaari-Vene impeeriumi endise provintsi eraldumist rahulepinguga 12. juunil 1920.
23. augustil 1939 lepivad NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Natsi-Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kokku Balti riikide jagamises; Leedu jääb esialgu Saksa mõjusfääri, kuid 28. septembri kokkuleppega otsustakse Leedu kuulumine Nõukogude Liidu mõjusfääri.
1940. aasta juunis alustab NSV Liit Leedu alistamist ja sovetiseerimist, mis jõuab lõpule Leedu astumisega NSV Liidu kooseisu 3. augustil 1940.
24. veebruaril 1990 saab Ülemnõukogu valimistel võidu rahvaliikumine Sajūdis.
11. märtsil 1990 kuulutab Leedu välja iseseisvuse.
25. märtsil 1990 saadavad Nõukogude võimud Vilniusesse tankid, et takistada Leedu väljaastumist NSV Liidu koosseisust.
18. aprillil 1990 lõpetab NSV Liit naftatarned Leedusse.
13. jaanuaril 1991 vallutavad NSV Liidu väeüksused Vilniuse telekeskuse ja mitmed teised strateegilised hooned. Teletorni kaitsnud rahvahulgast saab 15 inimest surma ning kümneid haavata.
9. veebruaril 1991 referendumil pooldab üle 90% hääletanutest demokraatliku Leedu vabariigi iseseisvust.
6. septembril 1991 tunnustab NSV Liit ametlikult Leedu iseseisvust, seejärel teevad seda ka lääneriigid (Island tunnustab Leedut juba 22. augustil 1991).
3. märtsil 1992 algab Vene vägede väljaviimine. Viimased väeosad lahkuvad 1993.
1997 sõlmib Leedu seni ainsa Balti riigina piirilepingu Venemaaga.
2004 kevadel saab Leedu Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslikuks liikmeks.