1918. aastal, Austria-Ungari impeeriumi lagunemise järel, moodustatakse Serblaste, Horvaatide ja Sloveenlaste Kuningriik, mis peagi nimetatakse ümber Jugoslaaviaks.
1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito.
1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine.
1948 NSV Liidu – Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga.
1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st.
1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased.
1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida.
1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid.
1988 konflikt autonoomsete provintside ja Serbia vahel, rahutused Kosovos.
1989 Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia presidendiks saab rahvusäärmuslike vaadetega Slobodan Miloševic.
Jaanuaris 1990 Jugoslaavia kommunistide liidu erakorraline kongress ei suuda lahendada erimeelsusi vabariikide vahel. Selle tulemusel läheb Jugoslaavia Kommunistlik Partei lõhki. Lõpeb kommunistide ainuvalitsemine ning alustatakse mitmeparteisüsteemi ülesehitamist.
1990 Jugoslaavia koosseisu kuuluvad vabariigid korraldavad demokraatlikud valimised ning deklareerivad üksteise järel end suveräänseteks riikideks.
Augustis 1990 algavad relvakonfliktid Horvaatias – see märgib Jugoslaavia sõdade algust.
1991 iseseisvuvad Horvaatia, Sloveenia ja Makedoonia, 1992. aastal Bosnia.
28. aprillil 1992 kuulutatakse välja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mis koosneb endisest Serbia Sotsialistlikust Vabariigist ja Montenegro Sotsialistlikust Vabariigist.
2006 kuulutavad Montenegro ja Serbia end iseseisvateks vabariikideks. Sellega on Jugoslaavia lõplikult lakanud eksisteerimast.