1878. aastal taastatakse Bulgaaria kuningriik, mis on olnud viie sajandi jooksul Ottomani impeeriumi kooseisus.
1946. aastal kaotatakse kommunistliku partei survel monarhia ning kuulutatakse välja Bulgaaria Rahvavabariik. Bulgaaria sovetiseeritakse ning langeb sõltuvusse Nõukogude Liidust.
1989 võimude tagakiusatud türgi vähemus rändab välja Türgisse.
1989. aasta novembris pärast CSCE keskkonnakonverentsi Sofias astub Bulgaaria pikaajaline juht Todor Živkov tagasi. Toimub opositsiooniliste gruppide moodustumine ja jaanuaris 1990 ümarlauakõnelused. Kompartei Kongress nõustub reformidega.
1990. aasta veebruaris saab uueks peaministriks A. Lukanov. Kommunistlik partei nimetatakse ümber Bulgaaria Sotsialistlikuks Parteiks, mis võidab esimesed vabad valimised juunis 1990.
1990. aprillis nimetatakse Bulgaaria kommunistlik partei ümber Sotsialistlikuks Parteiks.
1991. juulis võetakse vastu uus põhiseadus.
1991 parlamendivalimistel saavad kommunistid lüüa ning võidu saavutab napilt Demokraatlike Jõudude Liit.
8. novembril 1991 moodustatakse alates 1944. aastast esimene mittekommunistlik valitsus eesotsas Filip Dimitroviga.
1995. aastal esitab Bulgaaria avalduse ühinemiseks Euroopa Liiduga.
1997 esitab Bulgaaria avalduse NATO-sse astumiseks.
2004. aastal saab Bulgaaria NATO ning 2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks.