1917. aastal moodustatakse endise Vene impeeriumi provintsi Bessaraabia territooriumil Moldova Demokraatlik Vabariik; 1918 ühineb Moldova Rumeeniaga.
1940. aastal annekteerib NSV Liit Moldava ning moodustab selle territooriumil Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, osa aladest liidetakse Ukraina NSV-ga.
1990. juunis võtab Moldaavia NSV Ülemnõukogu vastu majandusliku ja poliitilise suveräänsuse deklaratsiooni. Riigi nimeks saab Moldova Vabariik.
1990 hilissügisel puhkevad etnilised kokkupõrked Dnestri-äärses piirkonnas, kehtestatakse erakorraline seisukord.
1991. märtsis boikoteeritakse NSV Liidu uue põhiseaduse referendumit.
27. augustil 1991 pärast nn augustiputši läbikukkumist Moskvas kuulutatakse Moldova iseseisvaks riigiks.
1991. detsembris liitub Moldova SRÜ-ga.
1992 toimuvad Moldova ja Rumeenia juhtide kohtumised, arutatakse kahe riigi võimalikku ühinemist.
3. märtsil 1992 algavad relvastatud kokkupõrked Moldova valitsuse ja Dnestri-äärses piirkonnas elavate slaavi separatistide vahel. Viimased kardavad Moldova ühinemist Rumeeniaga. Hiljem kehtestatakse kogu riigis erakorraline seisukord. Vastasseis ägeneb ning Moldova on sunnitud nõustuma välisriikide rahuvalvejõudude lubamisega oma riigi territooriumile.