1985 – Gorbatšov annab Ida-Euroopa kommunistlikele liidritele teada, et edaspidi ei sekku Moskva sõjaliselt Euroopa kommunismi päästmiseks.
Oktoober 1986 – USA presidendi Ronald Reagani ja Gorbatšovi tippkohtumine Reykjavikis, mis aitas oluliselt kaasa usalduse tekkimisele USA ja NSV Liidu suhetes.
Detsember 1987 – Reagan ja Gorbatšov allkirjastavad tuumarelvastuse vähendamise lepingu.
Veebruar 1988 – Gorbatšov teatab NSV Liidu vägede tagasitõmbumisest Afganistanist.
Külma sõja lõppu on paljud oma teeneks pidanud. Kõige enam on esile tõstetud USA presidenti Ronald Reaganit, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks, mis Moskvale majanduslikult üle jõu käis. Kuid võib öelda, et Reaganile langes sülle võimalus olla presidendiks ajal, kui NSV Liidu juhtkonnas toimus põlvkonnavahetus.
Külma sõja lõpetas Gorbatšov. Kõige olulisem oli, et peasekretär ütles lahti senisest Nõukogude arusaamast, et vägivald, mida rakendatakse kommunistliku utoopia elluviimiseks, on igal juhul õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, sest kogu NSV Liit ühes selle „välise impeeriumiga“ Euroopas (idablokk) oli üles ehitatud terrorile. Teiseks oluliseks faktoriks oli tõdemus, et sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud ning Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest.
Mõned teadlased on kiitnud külma sõda kui ajaloo pikimat rahuperioodi. Tõepoolest, nn tuumavihmavari hoidis ära sõjad suuriikide vahel. Kuid siiski võitlesid suurriigid üksteisega väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi (Korea, Vietnam jne). Enamasti võtsid need konfliktid kodusõja vormi ning USA ja NSV Liit sekkusid neisse pea alati.
Lisaks nõrkadele riikidele väljaspool läänemaailma kannatasid külma sõja all eriti rahvad, kes olid langenud Nõukogude okupatsiooni alla. Külm sõda külmutas Ida ja Lääne geopoliitilise vastasseisu, jättes Ida-Euroopa ning Balti riigid stalinliku valitsemise alla. Neile tähendas külm sõda tähtajatut ehk eluaegset vangistust.
Külma sõja raugemine oli seega võti NSV Liidu rahvaste vangla avamiseks. Kuid keegi ei osanud ette näha, et Moskva lahkub külma sõja vastuseisust viimast, kõike hävitavat lahingut andmata.
Külma sõja lõpp oli Gorbi ja ta meeskonna sihikindla tegevuse tulemus. Kõigepealt lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandussanktsioonid pitsitasid valusalt. 1987. aastal Reaganiga kokkulepitud tuumaprogrammide ja maavägede õgvendamine tõotas Kremlile kulude kokkuhoidu. Gorbatšov lähtus optimistlikust arusaamast, et Venemaa kuulub ajalooliselt ja kultuuriliselt Euroopasse; loomulikult olid Moskval seal ka majanduslikud huvid. Gorbi ehitas kiiresti üles usalduslikud suhted Briti, Lääne-Saksa ja Prantsuse riigipeade ja valitsusjuhtidega. Ent sõpruse eelduseks oli jõuvõtetest loobumine Kesk-ja Ida-Euroopas, millega Gorbi ka nõustus. Kohe võimule asudes teatas ta idabloki liidritele, et ei sekku edaspidi sõjaliselt nende riikide poliitikasse. See lõi eeldused imede aastaks 1989.
