Ungari: tammide lagunemise aegu
1945 – kommunistid kindlustavad võimu Ungaris.
1956 – Ungari ülestõus, mille NSV Liidu ja Varssavi pakti riikide armeed veriselt maha suruvad.
1989 kevad – kuulutatakse välja üleminek mitmeparteisüsteemile.
Sotsleeris ja eriti NSV Liidus paistis Ungari silma kui majanduslik ime. Kuid vaatamata isegi heale mainele Läänes ei pääsenud ka Ungari probleemidest, mis painasid kõiki sotsialistlikke majandussüsteeme.
Kogu sotsleeri majandus oli stalinliku vitsaga löödud: eeskujuks oli 1930. aastatel NSV Liidus kehtestatud majandusmudel, mis seadis esikohale rasketööstuse. Tänu rasketööstusele, mis andis Stalini käsutusse maailma arvukaima tanki-, suurtüki- ja lennuväe, võitis NSV Liit Teise maailmasõja, vallutas Berliini – ning kehtestas täpselt sama majanduskorra ka Ida-Euroopas.
Rasketööstuse aukartustäratav tõus saavutati tarbija ränkade ohverduste hinnaga. Nõukogude elanik elas näljapiiril, valitses esmatarbekaupade defitsiit. Esialgu suutsid kommunistid elanikkonda peibutada lubadustega tulevasest paradiisist. Nii võitis kompartei 1946. aasta vabadel valimistel Tšehhis lausa 40% häältest. Aastakümneid hiljem, kui poeletid endiselt tühjad, oli sama lubadusega välja tulla võimatu. Tahes-tahtmata tuli kommunistidel pakkuda sotsialistlikku küllust nüüd ja praegu, suund sotsialistlikule tarbimisele võeti 1960. aastatel.
Parimaks näiteks plaanimajanduse ja turumajanduse segust oli Ungari „guljaši-kommunism“. Sellega püüti tagasi võita rahva toetust, mis oli täielikult hävinud 1956. aasta veresaunas. Riiklike ettevõtete vahel püüti arendada turusuhteid, osa hindu lasti vabaks. 1982. aastal legaliseeriti lõpuks väikesed erafirmad.
Kuid õiget suppi sellest siiski ei saanud. Probleemiks jäi riiklike ettevõtete ebaefektiivsus ja kaupade madal kvaliteet. Pealegi jäi kauba tootmishind ikkagi kõrgemaks kui maailmaturuhind. Riik pidi vahe kinni maksma, seega subsideerima tarbimist. Kuid ainuke viis selleks raha saada oli võtta laenu Läänest. Idabloki võlg kasvas suureks. 1993. aastaks oli Ungari välisvõlg tõusnud 1 miljardilt dollarilt 1973. aastal 15 miljardini, seejuures kulus 2/3 laenurahast intresside maksmiseks ja 1/3 tarbimise subsideerimisele. Kogu Ida-Euroopa välisvõlg oli kasvanud 95,6 miljardini. Järelikult elas sotsialism tänu kapitalistliku maailma rahasüstidele. Varem või hiljem pidi saabuma tasumise tund.
Pärast 1956. aastat ei olnud Ungaris organiseerunud vastupanuliikumist. Muutused algasid ennekõike kompartei sees. Tõukejõuks oli nooremate kommunistide rahulolematus vananenud juhtkonnaga ning tõdemus, et sotsialistlik majandusmudel oli läbi kukkunud. Juba 1985. aastal lubati mitme kandidaadiga valimisi. Mais 1988 kõrvaldati võimult János Kádár, kes sümboliseeris režiimi veretöid. 1989. aasta alguses kuulutati välja üleminek mitmeparteisüsteemile. Ungari asus verepiiska valamata demokraatiat üles ehitama.
