Mitmed ajaloolased peavad külma sõja lõputähiseks Ameerika Ühendriikide presidendi George H. W. Bushi ja NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi kohtumist Maltal 2.-3. detsembril 1989. Kolm nädalat pärast Berliini müüri langemist kasutasid kahe üliriigi liidrid võimalust kuulutada uue ajastu algust. Pressikonverentsil märkis Gorbatšov: „Maailm on lahkumas ühest ajastust ning jõudmas teise. Me oleme pika tee alguses. See on tee kestva rahu ajastusse. Vägivallaoht, usaldamatus, psühholoogiline ja ideoloogiline võitlus peaksid nüüdsest kõik kaduma igavikku.“
Bush oli ettevaatlikum, kuid märkis siiski: „Me võime viia ellu kestva rahu idee ning muuta Ida-Lääne suhted kesvaks koostööks. See on tulevik, millele Esimees Gorbatšov ja mina panime aluse just siin Maltal“.
Gorbatšov on hiljem meenutanud: „1989. aasta sügissuvel voolasid ootused üle ääre. Võib öelda, et alates selle aasta suvest kasvas vastastikune usaldus üle maailmapoliitika uueks võimsaks teguriks, tänu millele saigi võimalikuks rahvusvahelise olukorra põhjalik muutumine.“
Ning Bush on öelnud: „Maailm on nüüd, kui külm sõda on läbi, ohutum paik. Ükski väikese riigi juht ei pea muretsema ja ütlema oma valitusele: „Üks neist hullumeelsetest üliriikidest paiskavad meid varem või hiljem tuumasõtta.“ Enam seda ei juhtu.“
Veel kommentaare:
Margaret Thatcher, Briti peaminister 1979-1990: „Kakskümmend aastat hiljem on selge, et maailm on muutunud, ja valdavalt paremuse poole. Miljonid inimesed, kes varem kannatasid kommunistliku hirmuvalitsuse all, elavad nüüd vabamalt, rikkamalt ja õnnelikumalt. Ikka veel on raskusi. Ikka veel on ohtusid. Kuid praeguses maailmas saab üha rohkem inimesi teha ise oma tuleviku üle otsusi, rohkem kui kunagi varem meie ajaloos. Ning see on juba midagi, mida tasub ühiselt tähistada.“
Edvard Ševerdnadze, NSV Liidu välisminister 1985-1991: „Need, kes kogesid nähtust, mida nimetaksin „külma sõja palavikuks“, pidevat hirmuseisundit tuumasõja võimalikkuse pärast, võime nüüd vabamalt hingata. Me ei pea enam kandma seda rasket koormat.“
Carl Bildt, Rootsi peaminister 1991-1994: „Euroopa seisukohast on loomulikult selge, et Nõukogude Liidu ja selle impeeriumi rahumeelne häving on meie ajastu jaoks üks olulisemaid teetähiseid. /.../ Nõukogude impeeriumi harukordselt rahumeelse lõhkimineku järel – kuigi me ei tohi unustada Jugoslaavia lagunemisel puhkenud sõdasid Balkanil, mis olid meile äärmiselt rasked – oleme meie, eurooplased, nüüd ette võtnud ajaloolise eesmärgi panna meie maailmajaos alus uuele rahu ja jõukuse ajastule. See on Euroopa, mis on ühinenud ja vaba, demokraatlik ja dünaamiline, ühendatud seaduste ülimlikkuses, rajatud meie ühistele institutsioonidele.“
***
Samal ajal kui idablokk oli lagunemas ning külm sõda lõppemas oli Nõukogude Liidu tulevik alles ebaselge. Novembris 1989 ennustas USA luure keskagentuur CIA, et järgmise kahe aasta jooksul ei suuda NSV Liit tulla välja sügavast kriisist. Kaheldi sügavalt, et Balti riikidel õnnestub end vabaks murda: „Püüdes küll vältida konfrontatsiooni, põrkuvad Balti rahvaste ja Moskva huvid lõpuks ikkagi dramaatiliselt, tuues kaasa palju jõulisemad meetmed keskuse poolt, mis on otsustanud taastada oma kontrolli.“
Balti riikide iseseisvumist pidas võimatuks ka Soome president Mauno Koivisto. 1989. aasta septembris, kirjas president Bushile, nägi Koivisto Balti rahvaste püüdlustes ohtu maailma rahule: „Balti rahvastel on õnnestunud Moskvalt välja võidelda mitu, osaliselt üllatavat järeleandmist. Meie kartus on, et teataval hetkel võivad nad minna [oma nõudmistega] liiga kaugele ning sellega seada ohtu mitte ainult nende endi edusammud, vaid ka suuremad protsessid üldisemas kontekstis.“
Veel 1991. aasta jaanuaris teatas president Koivisto avalikult: „On ilmselge, et praegune rahvusvaheline olukord ei ole soodus Balti rahvaste vabaduspüüdlustele. /.../ Hääled, mis kutsuvad meid loobuma toetusest Nõukogude Liidule ja Mihhail Gorbatšovile on selgelt vastuolus meie [s-o Soome valitsuse] eesmärkidega.“
Õnneks ei pidanud Soome presidendi ennustused paika; panustamine Gorbatšovile ning NSV Liidu toetamine olid aga valearvestus. Veel samal, 1991. aastal, läks NSV Liit lõhki ning Eesti, Läti ja Leedu taastasid oma iseseisvuse.