Lõhestatud Saksamaa lõhestatud Euroopas
Veebruar 1945 – Jalta konverentsil otsustavad NSV Liidu, Briti ja USA valitsusjuhid jagada Saksamaa okupatsioonitsoonidesse.
1949 – kinnitatakse Saksamaa jagunemine kaheks riigiks, SDV-ks ja SLV-ks.
August 1961 – kommunistid püstitavad Berliini müüri, et peatada idasakslaste põgenemine Läände.
Kommunistlike režiimide murdumine Poolas ja Ungaris oli löönud terve idabloki vankuma. Ent paljudele näis, et Euroopa kommunismi saatus otsustatakse Saksamaal, mis külma sõja tulemusel oli lõhestunud kaheks eraldiseisvaks riigiks: ida pool kommunistlik Saksamaa Demokraatlik Vabariik (SDV) ja lääne pool Saksamaa Liitvabariik (SLV). Kusagil ei tulnud Ida ja Lääne vaheline vastasseis ja sellega seotud kannatused selgemini esile kui lõhestatud Saksamaal.
Saksamaa jagunemine oli Teise maailmasõja võitjariikide NSV Liidu, USA ja Suurbritannia sõjaaegsete otsuste tulemus. Juba 1943. aasta Teherani konverentsil otsustasid Stalin, Roosevelt ja Churchill, et kõrgem poliitiline võim Saksamaale tungivate liitlasarmeede tegevusalal kuulub vastava liitlasriigi ülemjuhatusele. Jalta konverentsil 1945 kinnitati Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonidesse. Saksamaa idaprovintsid langesid Punaarmee haardesse. Külma sõja teravnedes 1949. aastal kinnitati kahe Saksa riigi teke formaalselt.
Kommunistliku diktatuuririigi SDV probleemiks oli, et tal tuli rahva lojaalsuse nimel võistelda teise, demokraatliku Saksa riigiga. SDV ametlikuks ideoloogiaks oli antifašism; SLV juhtkonda süüdistati natsismis. Ajapikku kõlasid need loosungid aga üha õõnsamalt. Ent otsustavaks kujunes Lääne-Saksa peadpööritav majanduslik tõus – Wirschaftswunder –, millele vastandus idablokis kiratsev „reaalne sotsialism“. Hoogu sai nähtus, mida hakati nimetama „hääletamiseks jalgadega“ – järjest rohkem idasakslasi lahkus SDV-st, et püüda ahvatlevamaid võimalusi Läänes. Stalini surma-aastal 1953 oli põgenikke üle 330 000 (u 2% rahvastikust).
SDV juhtidel oleks olnud lihtne, kui nad saanuks piiri SLV-ga lihtsalt sulgeda. Kuid probleemiks oli, et võitjariigid olid lõhestanud ka pealinna Berliini, mis asus keset SDV territooriumi. Idasakslastel oli lihtne marssida ühest linnajaost teise; SLV võimud võtsid neid seal avasüli vastu. 1961. aastal võtsid aga NSV Liidu liider Nikita Hruštšov ja SDV juhtkond vastu saatusliku otsuse ehitada Berliini müür. Kiiruga püsti pandud piirikindlustuste süsteem tagas, et SDV ei jookse lihtsalt verest tühjaks. Kuid see müür muutus SDV režiimi inimvaenulikkuse ja nõrkuse sümboliks. See oli nagu viitsütikuga pomm kommunisti jala küljes. Nii oli tahtmatult külvatud seeme 1989. aasta sündmusteks.
