 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | 1972 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 80 x 63 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 81 x 64 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 8258 ML112 | | Kujutatud isikud: | ADER, Karl | | Kirjeldus: | 3/4 portree. Kui lugeda kaasaegsete mälestusi Karl Aderi kohta ning võrrelda nende tonaalsust Roode portreega, on erinevus kardinaalne. Aderit meenutatakse vana kooli härrasmehena, kellele polnud võõrad ei nali ega naps, ning kes veel kaheksakümnendates eluaastates lõbustas teleekraanil lapsi härra Tik-Takina, kuid maalilt vastuvaatav Ader meenutab pigem ehk mõnd ajast puretud riigitegelast, kellel on kanda raske elutaak. Roode on rõhutanud Aderi näos olevaid kortse ja vagusid talle omase nahapinda katva geomeetrilise võrgustiku abil. Esile toodud sügav vagu kulmude vahel ning allapoole kaarduvad suunurgad välistavad selle, et vaataja saaks end portreteeritavaga ühele pulgale asetada. Paratamatult tekib mulje hierarhiseeritusest – vaataja jääb sellele autoritaarsele, sügavate, rõhutatud näojoontega figuurile alati pisut alla. Seetõttu meenutab maal pisut paraadportreed. Ilmselt oligi antud portree tellitud TRK lavakunstikateedrilt, kuhu Ader 66-aastaselt, siis kui ta oli juba mitu aastat pensionil olnud, lavakõneõppejõuks kutsuti. Võib eeldada, et tõsine ja pedagoogile sobiv portree oli tellija soov. Siiski mängib selle teose tonaalsuse puhul ilmselt ikkagi rolli Roode võime näha inimestest läbi – nõnda on ta näinud läbi Aderi koomilisest loomusest ning leidnud ehk midagi sügavamat. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC2371 |
|
|
 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | dateerimata | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 90 x 70 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | Tallinna Linnateater | | Museaali number: | ETMM 8197 ML111 | | Kujutatud isikud: | ESKOLA, Ants | | Kirjeldus: | Näitleja Ants Eskola 3/4 portree, millel peatähelepanu tõmbab tiheda geomeetrilise võrgustikuga kaetud ning roodeliku peenpsühholoogilisusega läbitöötatud nägu. Figuuri kujutamisel on kunstnik kasutanud hoogsat pintslilööki, kuid puudub talle tihtilugu omane dekonstruktsioon, mis muudab figuuri üpriski realistlikuks. Figuuri puhul kasutatud rohekaspruunid ja hallid toonid moodustavad pisut kummalise kontrasti maali taustal kasutatud heledate pastelltoonidega, kuid samas see kontrast aitab esile tõsta just kõige olulisemat – Eskola nägu. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | EDA6268 |
|
|
 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | 1973 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 96 x 74, 5 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 97 x 75, 5 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 10434 ML169 | | Kujutatud isikud: | KÜLVAND, Aino | | Kirjeldus: | Kaunis 3/4 portreemaal Estonia solistist Aino Külvandist on peenetundeliselt läbitöötatud ning rõhuasetus on Külvandi olulisimatel karakteristikutel – näol ja kätel. Külvandi näoilme on ekspressiivne, Roodele omaselt rõhutatult kortsulisest näost paistab elukogemus ja rahu, millele on kontrastiks kirglikpunases toonis kleit, mis rõhutab lauljanna diivalikkust. 1970. aastatel, ajal, mis portree valmis, oli Külvand küll primadonnarollidest teatrilaval loobunud, kuid esitas siiski, oma enese sisetundest lähtudes, kaasaegsemaid ja väheulatuslikumaid rolle, mis tähendas, et ta säilitas kauni väärikuse kuni hetkeni, mil ta teatrist lahkus. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | E_00512 |
|
|
 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | 1971 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 65 x 80 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 9011 ML135 | | Kujutatud isikud: | PÄTS, Riho | | Kirjeldus: | 1/2 portreemaal heliloojast, koorijuhist ja muusikapedagoogist Riho Pätsist, millel peatähelepanu tõmbab Pätsi geometriseeritud võrgustikuga kaetud ja psühholoogiliselt läbitöötatud nägu. Tema keha, mille puhul on Roode samuti geomeetrilisi vorme kasutanud, mõjub seevastu väga väikesena, peaaegu grotesksena. Pätsi taga paistab kummut, millele on asetatud kõrge vaas. Seetõttu võib arvata, et helilooja poseeris kunstnikule oma kodus, oma tugitoolis ja oma sisseharjunud mugavas asendis. Maali koloriit on värviküllane ja erk. Maali valmimise ajal töötas Päts viimast aastat Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikaõppejõuna. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC2543 |
|
|
 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | 1970 - 1972 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 80 x 65 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 81 x 66 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 10434 ML170 | | Kujutatud isikud: | REEK, Salme | | Kirjeldus: | 3/4 portreemaal Draamateatri näitlejannast Salme Reegist, mida võib pidada suisa inetuks, kuid sellest hoolimata ääretult huvitavaks. Maalimise hetkel kuuekümnendates eluaastates olnud näitlejanna mõjub portreel palju vanemana. Tema näojooned on grotesksed ning väsimist ja kulumismärke rõhutab hallikas koloriit, mis ei jäta, erinevalt kaasaegsete mälestustest muljet, et tegu on särtsaka prouaga, kes käitub oma vanusest palju noorema inimese käitumismustrite järgi. Samuti tundub maali vaadates uskumatu, et Reek oli vaid kümme aastat varem kehastanud teatrilaval näiteks Nukitsameest või Kuslapit Oskar Lutsu „Kevadest”. Reegi portreel kipuvad figuur ja taust vägisi üheks sulama ning portreteeritav muutub justkui osaks interjöörist. Sarnaselt Roode portreele Karl Aderist tõusevad esile hämmastavad erinevused selle vahel, kuidas on näitlejannat kujutanud Roode ja kuidas teda tagantjärgi kirjeldanud kaasaegsed. Mälestustes meenutatakse, et Reek oli olnud kõige särtsakam ja värvikam (ja vahel ka tüütuim) näitlejanna kogu Draamateatris, kes andis oma energilisusega silmad ette ka endast poole noorematele. Küllap vihjab figuuri sulandumine tühjusesse Pühakirja ridadele „…keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud” (Pt 1,8). Näitlejate puhul on ju tavaline, et neid tuntakse nende rollide järgi, armastatakse tegelaskujusid, keda nad mängivad, kiindutakse nende teatraalsesse poolde, kuid küsimus, kes see näitleja tegelikult, päriselt on, jääb sageli vastuseta. Nõnda võib arvata, et Roodel on ehk õnnestunud sellel portreel näha Reegist läbi, tema teatraalsuse taha ja võib-olla aimata pisut rohkem tema tegelikku loomust. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC2439 |
|
|
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii
