 | | Autor: | BRŽESKA (BRŽESKAJA), Irina | | Dateering: | 1980 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 65 x 53 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 9481 ML142 | | Kujutatud isikud: | REEK, Salme | | Kirjeldus: | Eesti Draamateatri näitlejannat Salme Reeki on 1/2 portreel kujutatud mõtlikult, rahulikult, tagasihoidlikke värve kasutades. Näo kujutamisel on hoidutud kunstilistest liialdustest, otse ette vaatavat näitlejannat on jäädvustatud realistlikult. Kontrastina mõjub tumepunane pastoosne taust, mis on loodud ärevate pintslilöökidega. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC2498 |
|
|
 | | Autor: | PUKK, Aapo | | Dateering: | 1992 | | Tehnika: | segatehnika, pastell | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 46 x 33 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 54, 3 x 41 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 11269 ML256 | | Kujutatud isikud: | REEK, Salme | | Kirjeldus: | 1/3 psühholoogilis-realistlik portreemaal Draamateatri pikaaegsest näitlejannast Salme Reegist. Kunstniku ja portreteeritava sõprusest saab lähemalt lugeda siit: (ML251). | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | EDS5037 |
|
|
 | | Autor: | PUKK, Aapo | | Dateering: | 1993 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 65 x 54 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 66 x 55 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 11269 ML251 | | Kujutatud isikud: | REEK, Salme | | Kirjeldus: | 1/4 portreemaal Draamateatri pikaaegsest näitlejannast Salme Reegist (1907 – 1996).
Maali sünni- ja taustalugu kirjeldab kunstnik Aapo Pukk:
„Seda tööd, ma mäletan, alustasin Eesti Televisiooni otsestuudios. Ja millegipärast on mul meeles, et see oli naistepäeva saade, mida juhtis Reet Linna. Stuudiosse oli palutud mitmeid tuntud naisi ja nende hulgas ka Salme Reek. Saates laulis Anne Veski. Mina, karjääri alustajana, tegin seal oma esimesi avalikke portreid. Joonistasin saatesse tulnud kõiki kolme või nelja külalist.
Joonistamise käigus Salme rääkis, vastas Reet Linna küsimustele ja hiljem jäime meie Salmega portreteerimise protsessi ning telesaade läks edasi uute külalistega ning kaamera näitas aeg-ajalt pildi protsessi. See tekst võis olla umbes selline, et „Mul on ju nii palju kortse”, ütles Salme. Ja mina püüdsin elutargalt kolmekümneaastasena vastata midagi sellist - kortsud teevad näo huvitavaks, see on nagu põld, milles on elu või seal on nii palju vaadata ja see on palju huvitavam kui noore näo kujutamise.
Kuidas aga sai pildi alla 21. juuni, mitte aga 8. märts, on selgitatav sellega, et pilt ei saanud otsesaates valmis ja sealt algas meie tutvus, mis läks üle sõpruseks. Elasime tookord väga lähestikku Tallinna kesklinnas. Aadressid olid küll eri tänavatel, aga meid lahutas vaid õu. Minu aadress oli V. Reimanni tänav ja Salme oma oli ilmselt siis Pronksi tänaval. Niisiis sai see joonistus Salmest lõpetatud Salme Reegi korteris. Või oli see minu korteris?
Millegipärast me haakusime, mina olin hulljulge pea ees vette hüppaja - algaja avaliku elu tegelane ja tema oli elukogenud, tark, nutikas, soe ja südamlik, lõputult hea.
Mäletan veel et kõnealune pilt oli mul väljas kuskil näitusel, näiteks Tallinna Raekoja keldrigaleriis või Tallinna Lillepaviljonis või Tartu Botaanikaaias või kõikjal neis kohtades. Ja pilt jäi mõneks ajaks minu kätte, läksid kuud ja kuud ja mul oli juba piinlik, et ma ei võtnud kätte ja lihtsalt külla ei läinud ja pilti ära ei viinud.
Siis kord helistades tuli see jutuks. Ütlesin Salmele, et mul on kahju et ma pole pilti ära toonud.
Ja Salme vastas: „Aga ma ei muretsenud, teadsin, et see on kindlates kätes! ” See oli nii targasti öeldud ja see parandas mu mure tegemata jätmise pärast.
Olen seda mõttekäiku veel kakskümmend aastat hiljemgi oma elus korduvalt kasutanud, kui keegi on mulle asja või teo võlgu, siis vastan Salme Reegilt saadud lausega: „Ma tean, et see on kindlates kätes! ” Selle elutarkusega on endalgi kergem.
Helistasime teineteisele tihedasti, vahel iga nädal, vahel iga päev, vahel jäi mõni kuu vahele. ”
| | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC3754 |
|
|
 | | Autor: | ROODE, Henn-Olavi | | Dateering: | 1970 - 1972 | | Tehnika: | õli lõuendil | | Liik: | portree | | Mõõtmed (cm): | 80 x 65 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 81 x 66 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 10434 ML170 | | Kujutatud isikud: | REEK, Salme | | Kirjeldus: | 3/4 portreemaal Draamateatri näitlejannast Salme Reegist, mida võib pidada suisa inetuks, kuid sellest hoolimata ääretult huvitavaks. Maalimise hetkel kuuekümnendates eluaastates olnud näitlejanna mõjub portreel palju vanemana. Tema näojooned on grotesksed ning väsimist ja kulumismärke rõhutab hallikas koloriit, mis ei jäta, erinevalt kaasaegsete mälestustest muljet, et tegu on särtsaka prouaga, kes käitub oma vanusest palju noorema inimese käitumismustrite järgi. Samuti tundub maali vaadates uskumatu, et Reek oli vaid kümme aastat varem kehastanud teatrilaval näiteks Nukitsameest või Kuslapit Oskar Lutsu „Kevadest”. Reegi portreel kipuvad figuur ja taust vägisi üheks sulama ning portreteeritav muutub justkui osaks interjöörist. Sarnaselt Roode portreele Karl Aderist tõusevad esile hämmastavad erinevused selle vahel, kuidas on näitlejannat kujutanud Roode ja kuidas teda tagantjärgi kirjeldanud kaasaegsed. Mälestustes meenutatakse, et Reek oli olnud kõige särtsakam ja värvikam (ja vahel ka tüütuim) näitlejanna kogu Draamateatris, kes andis oma energilisusega silmad ette ka endast poole noorematele. Küllap vihjab figuuri sulandumine tühjusesse Pühakirja ridadele „…keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud” (Pt 1,8). Näitlejate puhul on ju tavaline, et neid tuntakse nende rollide järgi, armastatakse tegelaskujusid, keda nad mängivad, kiindutakse nende teatraalsesse poolde, kuid küsimus, kes see näitleja tegelikult, päriselt on, jääb sageli vastuseta. Nõnda võib arvata, et Roodel on ehk õnnestunud sellel portreel näha Reegist läbi, tema teatraalsuse taha ja võib-olla aimata pisut rohkem tema tegelikku loomust. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | DSC2439 |
|
|
 | | Autor: | PUKK, Aapo | | Pealkiri: | Sõpruskond | | Dateering: | 1993 | | Tehnika: | segatehnika, pastell | | Liik: | grupiportree | | Mõõtmed (cm): | 48 x 63, 2 | | Mõõtmed raami ja/või paspartuuga: | 55 x 70, 2 | | ETMM Kogu: | Maalikogu | | Asukoht: | ETMM maalikogu | | Museaali number: | ETMM 11269 ML257 | | Kujutatud isikud: | MEIUSI, Enelin; OTT, Urmas; REEK, Salme; PUKK, Aapo | | Kirjeldus: | Grupiportree Enelin Meiusi, näitlejanna Salme Reegi, telestaar Urmas Oti, kunstnik Aapo Puki ja Enelin Meiusi tütre, väimehe ning teenijannaga. Maali sünni- ja taustalugu kirjeldab kunstnik Aapo Pukk: Oli üks selline sõpruskond - Salme Reek, Urmas Ott, Enelin Meiusi ja Aapo Pukk. Millegipärast olin ma sellesse ringi sattunud. See oli ilmselt olnud suure ärinaise Enelin Meiusi idee sellised inimesed kokku viia. Käisime koos paari aasta jooksul korra või paar kuus. Tavaliselt oli see suur ja pidulik õhtusöök. Salme rääkis, Urmas rääkis, Enelin rääkis ja Aapo rohkem kuulas. | | Tekst: | Liisi Aibel, 2013 | | Fotograaf: | Stepaško, Stanislav | | Algse faili nimi: | EDS4992 |
|
|
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii
