Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii(1900 – 1939)
Eesti helilooja ja koolijuht, esimese eesti rahvusliku ooperi „Vikerlased” (1928) looja.
1901 - 1997
Estonia ooperisolistist (koloratuursopran).Aav-Loo (alates 1937 Loo-Talvari) oli oma hiilgeajal, 1930. aastatel oodatud esineja nii Läti, Leedu, Soome kui ka Rootsi ooperilavadel, pärast emigreerumist 1944. aastal jätkas ta lauljakarjääri USA-s, Kanadas ning Austraalias.
(1903 – 1993)
Näitleja, lavastaja ja lavakunstikooli legendaarne lavakõneõppejõud.
(1885 – 1915)
Kutselise Estonia asutaja (1906. aastal koos Paul Pinnaga) ning silmapaistev näitleja.
(1917 – 1979)
Viiuldaja
(1899 – 1985)
Peamiselt tuntud kirjandus- ja teatrikriitiku ning dramaturgina (Hommikteater, Draamateater ja Tallinna Töölisteater), hiljem ka poliitiku ja ühiskonnategelasena. 1940. aastal valiti Andresen Johannes Varese valitsuse välisministriks ning ühtlasi ka Rahvakomissaride Nõukogu esimehe I asetäitjaks.
(1893, Peterburi – 1984, Tallinn)
Annuk oli eesti viiuldaja, kes on mänginud erinevates Helsingi sümfooniaorkestrites ning pikemalt Vanemuise teatri orkestris. Loonud taidlusheliloojana viiulipalu, samuti soolo- ja koorilaule ning tegutsenud Tartu keskkoolides viiuliõpetajana.
(01.04.1886 – 09.04.1987)
Pianist ja pedagoog
(1894 – 1966)
Estonia solist (bariton), kontsertlaulja ja muusikapedagoog.
(1911 – 1978)
Eesti helilooja ja organist, tuntud peamiselt rahvaviisidel põhinevate väikevormide autorina. Andus välja kuuest vihikust koosneva sarja „Eesti rahvaviise”. Kuues vihikus oli kokku viiskümmend seitse eesti rahvaviisidel põhinevat väikevormi. Enne II maailmasõda oli Arro tuntud koori- ja levimuusika loojana, kuid need teosed olid riigikorra muutudes unustuste hõlma vajunud.
(1919 – 2010)
Eesti laulja (sopran) ja muusikapedagoog. Alates 1945. aastast tegutses Stockholmis ja 1949. aastast peamiselt Torontos. Mõlemas linnas juhtis ta omanimelist Helmi Betlema laulustuudiot.
(1877 – 1941)
Eesti laulja (sopran)
(1909 – 1970)
Vanemuise teatri näitleja ja näiteringide juhendaja.
(1969)
Ballettiartist ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juht.
(1941)
Näitlejanna ja poetess.
(1888 – 1968)
Eesti kontsert- ja ooperilaulja (sopran).
(1908 – 1992)
Baleriin, balletipedagoog ning Tallinna Koreograafiakooli asutaja ja direktriss.
(1897 – 1974)
Pikaaegne Draamateatri näitlejanna.
(1908 – 1993)
Koorijuht ja helilooja.
(1908, Tallinn – 1989, Tallinn)
Ants Eskola, kes on laiemale üldsusele tuntud peamiselt teatri- ja filminäitlejana, tegeles aktiivselt ka maalimisega ning oli tehniliselt silmapaistev kunstnik. Enne seda, kui Eskola 1925. aastal Estonia õpperühma astus, õppis ta aasta Günther Reindorffi graafikaklassis Riigi Kunsttööstuskoolis. Näitlejana töötas Eskola 1925 – 1941 Estonias, 1947 Rakvere teatris, 1949 – 1965 Eesti Draamateatris ning 1966 – 1983 Noorsooteatris. Maalides kasutas ta pea samu väljendusvahendeid kui lavalgi – nii tema rollid kui maalid on tulvil peenetest ning sügavatest psühholoogilistest varjunditest.
(1914 – 1990)
Eesti näitleja.
(1893 – 1932)
Näitlejast ja lavastaja, 1920. aastate eesti teatri esileedi.
(1914 – 1985)
Estonia solistist (tenor), koos Georg Otsaga duette esitanud massilaulude kontsertidel.
(1898, Tori – 1982, Tallinn)
Haas oli eesti teatrikunstnik ja pedagoog, kes on eesti lavakujundust rikastanud paljude tehniliste uuendustega (ringhorisont, projektsiooni- ja pilveaparaadid). Oli 1920. aastatel viljakas maastiku- ja 1970. aastatel linnavaatemaalija. Kunstihariduse omandas Haas Ado Vabbe ja Konrad Mägi juures Pallase kunstikoolis ning Tartu Ülikoolis joonistusõpetaja erialal.
(1891 – 1952)
Estonia solist (bass).
(1879 – 1964)
Eesti näitleja. Staažikas näitleja oli Vanemuisega seotud olnud (küll vaheaegadega) juba selle kutseliseks muutumisest alates 1906. aastal.
(1912 – 1966)
Eesti dirigent, muusikapedagoog, flöödi- ja oboemängija.
(1910 – 1989)
Kalurite ja rannarahva elu käsitleva loominguga silma paistnud eesti kirjanik (ka näitekirjanik) ja ühiskonnategelane.
(1893 – 1966)
Näitleja.
(1895 – 1997)
Eesti tantijanna ja kirjanik, esinenud peamiselt Lääne-Euroopa riikides. Esines omalavastuslike impressionistlikke kompositsioonide ja plastiliste tantsunumbritega.
(1909 – 1986)
Vanemuise teatri lavastaja, peanäitejuht aastatel 1940 – 1941, 1944 – 1948, 1949 – 1950 ja 1955 – 1986.
(1931 – 2013)
Estonia ooperisolist (sopran).
(1895 – 1980)
Dirigent, muusikajuht ja lavamuusika kirjutaja. Jakobson oli pärit teatrilembelisest perest, mõlemad tema vanemad olid 19. sajandi lõpus seotud August Wiera teatriga Tartus. Ilmselt seetõttu sidus ka nende poeg oma muusikukarjääri teatriga. 1927 – 1938 oli ta Draamateatri muusikakonsultant ning samas, 1939. aastal lõi ta muusika Tammsaare „Juuditi” lavaversioonile.
(1892 – 1983)
Eesti draamanäitleja (töötanud Ugalas, Estonias ning Eesti Draamateatris), pisirollide meister.
(1937)
Vanemuise solist (tenor).
(1937)
Eesti kontrabassimängija. Lahkus Eestist 1920.ndatel aastatel.
(1878 – 1925)
Näitleja, näitejuht ja näitemängu seltsi õpetaja.
(1919 – 1995)
Näitleja.
(1940)
Estonia teatri solist (koloratuursopran).
(1900 – 1978)
Vanemuise teatri inspitsient ja rekvisiitor. Mängis aeg-ajalt samas ka kõrvalosi.
(1949 – 2001)
Helilooja.
(1908 – 1996)
Eesti helilooja ja muusikapedagoog, kelle kuulsaimate teoste hulka kuuluvad ooper „Tasuleegid” (1945) ja ballett „Kalevipoeg” (1947)
Helilooja ja muusikapedagoog Eugen Kapi abikaasa
(1901 – 1969)
Eesti helilooja, organist ja koorijuht.
(1917 – 1995)
Lauljanna (alt) ja lauluõpetaja.
(1906 – 1979)
Eesti teatri- ja filminäitleja.
(1898 – 1976)
Estonia teatri näitlejanna.
(1919 – 1992)
Eesti kirikumuusik, organist, koorijuht ja helilooja.
(1855 – 1927)
Kirjanik, eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajaja.
(1946)
Lavastaja.
(1961)
Estonia teatri esibaleriin.
(1917 – 1994)
Eesti operetimeister ning levi- ja rahvaliku muusika looja.
(1882 – 1942)
Eesti helilooja, dirigent ja puhkpillimängija.
(1911 – 1990)
Eesti baritoniklassik, kauaaegne Estonia solist.
(1879 – 1966)
Estonia näitlejanna.
(1921 – 2005)
Estonia solist (sopran).
(1874 – 1941)
Jurist ja sporditegelane, Estonia teatrimaja osaühisuse juhatuse esimees.
(1927 – 2012)
Eesti näitleja.
(1916 – 1981)
Soololaulja (sopran) ja muusikapedagoog.
(1894 – 1973)
Eesti näitleja, lavastaja, teatrijuht ja pedagoog.
(1936)
Baleriin ja balletipedagoog.
(1885 – 1963)
Pianist ja eesti esimese sümfoonia autor (1. sümfoonia, 1905).
(1840, surmaaeg teadmata)
Ka Kustav Lemba. Klaverihäälestaja. Pianistide Theodor Lemba, Artur Lemba ning lauljanna Ludmilla Hellat-Lemba isa.
(1854, surmaaeg teadmata)
Pianistide Theodor Lemba, Artur Lemba ning lauljanna Ludmilla Hellat-Lemba ema.
(1914 – 1999)
Organist
(1929 – 1992)
Eesti näitekirjanik ja kuuldemängude ning ooperilibretode autor. Tema tuntuimaks näidendiks võib lugeda 1964. aastal ilmunud „Viini postmarki”.
(1907 – 1985)
Näitlejanna.
(1912 – 1998)
Estonia solist (metsosopran, hiljem sopran).
(1860 – 1948)
Eesti esimene professionaalne muusikakriitik ja eesti esimene sümfooniaorkestri dirigent.
(1908 – 1991)
Näitlejanna ja laulja. Estonia solist (sopran).
(1910 – 1995)
Estonia balletisolisti ja varieteetantsija.
(1905 – 1967)
Näitleja.
(1922 – 1990)
Teatri- ja filminäitleja.
(1874 – 1955)
Eesti näitleja ja näidendite tõlkija. Töötas 20. sajandi alguses nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamateatris, olles viimases ühtlasi kirjanduslikuks nõuandjaks. Samuti on ta tõlkinud Strindbergi ja Sudermanni näidendeid.
(1909 – 1992)
Teatrikunstnik.
(1881 – 1942)
Omaaegsete suurettevõtete juhataja (Luther, Volta, Silikat jm) ning eesti ühe suurima kunstierakogu omaja.
Eesti ärinaine.
(1917 – 2012)
Eesti näitleja, leelotaja ning laulu- ja tantsupidude sümboltegelane.
(1909 – 1996)
Tallinna Vene Teatri näitlejanna, tuntud ka väljaspool Eestit.
(1975)
Näitlejanna.
(1890 – 1974)
Näitlejanna.
(1928 – 1980)
Eesti helilooja ja muusik, džässi populariseerija. Tallinna Muusikakooli kergemuusika osakonna asutaja.
(1909 – 1980)
Näitleja.
(1905 – 1950)
Eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja -kriitik.
(1970)
Baleriin.
(1927 – 2011)
Draamateatri näitleja, alpinist ja tuntud sibullillede kollektsioneerija.
(1920 – 1953)
Estonia teatri tantsijanna. Georg Otsa abikaasa.
(1920 – 1975)
Estonia solist.
Georg Otsa tütar.
(1913 – 2006)
Vanemuise esibaleriin.
Saatejuht.
(1915 – 1982)
Näitleja (Tallinna Töölisteater ja Vanemuine), ooperisolist (Estonia) ning osales ka balletilavastustes (samuti Estonias).
(1887 – 1960)
Eesti kirjanik.
(1920 – 1977)
Lavastajast ja teatripedagoog.
(1945)
Džässmuusik.
(1892 – 1979)
Eesti kohtunik ja usutegelane. Aastatel 1914 – 1922 oli Pedoste olnud Aleksander Nevski kiriku kooliõpetaja ja koorijuht Tartus.
(1908 – 1984)
Setu leelotaja.
(1884 – 1949)
Näitleja, lavastaja ja teatrijuht.
(1889 – 1959)
Eesti näitleja ja näitejuht.
(1945)
Helilooja, pedagoog ja muusikategelane.
(1962, Tartu)
Pukk on eesti maalikunstnik, kes viljeleb peaasjalikult portreemaali. Oma portreedel on ta kujutanud arvukalt eesti loomeinimesi, poliitikuid, sportlasi, teadlasi, usutegelasi jne. Kunstihariduse omandas Pukk Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, kus õppis esmalt aasta aega arhitektuuri, pärast mida astus samas graafika erialale, mille ta ka lõpetas.
(1935)
Eesti helilooja.
(1899 – 1977)
Helilooja, koorijuht, muusikapedagoog. Silmapaistev muusikapedagoogika edendaja.
(1895 – 1953)
Teatri- ja filminäitleja.
(1938)
Eesti baleriin, balletipedagoog ja ballettmeister-repetiitor. Estonia teatri balletisolist aastatel 1955 – 1981.
(1912 – 1977)
Draamateatri näitleja.
(1883 – 1952)
Eesti näitekirjanik ja teatri- ning kirjanduskriitik.
(1915 – 2004)
Draamateatri näitlejanna.
(1902 – 1986)
Näitleja.
(1907 – 1996)
Draamateatri näitlejanna.
(1891 – 1961)
Eesti näitlejanna ja teatripedagoog.
(1943)
Eesti soolo- ja kammermuusikapianist.
(1906 – 1992)
Eesti heliloojast ja muusikapedagoog.
(1925 – 2007)
Estonia peakunstnik.
Vanemuise lavameister.
(1877 – 1969)
Näitleja, lavameister. Üks Pärnu Eesti Teatri asutajatest.
(1895 – 1959)
Eesti tantsija, tantsupedagoog ja ballettmeister. Võtnud tantsualaseid täiendkursuseid Pariisis.
(1913 – 1970)
Näitleja.
(1932)
Helilooja ja pedagoog. Eesti nõukogudeaegse muusikaelu juhtfiguure.
(1882 – 1963)
Eesti helilooja, organist ning eesti koorimuusika rahvusliku stiili rajaja. Tallinna Konservetooriumi professor.
(1933 – 1990)
Eesti flötist ja flöödimuusikapropageerija.
(1909 – 1981)
Alates 1943 Linda Moor. Estonia ooperisolist ja estraadinäitleja.
(1885 – 1959)
Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.
(1942 – 1995)
Eesti helilooja ja flötist.
(1972)
Džässmuusik.
(1950 – 2000)
Helilooja.
(1903 – 1960)
Draamateatri näitleja.
(1902 – 1970)
Eesti lavastaja, näitleja ja dramatiseerija (sh A. H. Tammsaare ja Oskar Lutsu romaanid).
(1909 – 1992)
Eesti näitlejanna ja operetilaulja.
(1930 – 2010)
Eesti neoklassitsistlik helilooja.
(1864 – 1945)
Eesti soololaulja ja laulupedagoog.
(1913 – 1994)
Vanemuise teatri näitleja, ooperi- ja operetisolist.
(1896 – 1967)
Eesti näitlejast ja lavastaja. Oli Draamateatriga seotud peaaegu kolmekümne aasta vältel, tehes aeg-ajalt olude sunnil kõrvalepõikeid ka Vanemuisesse, Rändteatrisse ja Estoniasse.
(1935)
Estonia ooperisolist.
(1873 – 1918)
Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Töötas Berliinis nii ajakirjaniku kui ka organistina ning alates 1914. aastast kuni oma surmani Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina.
(1919 – 2010)
Väliseesti helilooja ja organist, kes tegutses peamiselt New Yorgis.
(1882 – 1968)
Eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog.
(1937)
Eesti muusikateadlane ja -pedagoog.
(1908 – 1963)
Eesti koorijuht ja muusikapedagoog.
(1932)
Eesti teatriteadlane ja -kriitik.
(1930)
Eesti helilooja.
(1971 – 1944)
Estonia teatri näitleja ning tõlkija.
(1905 – 1982)
Eesti helilooja ja dirigent.
(1916 – 1983)
Eesti balletitantsija, näitleja ja Eduard Tubina balleti „Kratt” stsenaariumi autor. Kuni 1941.a. Elfriede Saarik.
(1934)
Estonia balletisolist.
(1900 – 1983)
Vanemuise ballettmeister ja lavastaja. Vanemuise teatri peaballettmeister aastatel 1957 – 1974.
(1877 – 1964)
20. sajandi tuntuim ja olulisim Setu lauluema, kelle loomingu ja isiku vastu hakkasid folkloorikogujad ja haritlased huvi tundma 1920. aastate keskpaigas.
(1913 – 2004)
Eesti muusikateadlane, dirigent ja pedagoog. On Gustav Ernesaksa kõrval olnud ka RAM-i dirigent.
(1885 – 1965)
Estonia teatri dekoratsioonikunstnik ja -maalija.
(1886 – 1943)
Näitleja ja näitejuht. Vaks töötas näitleja ja näitejuhina Vanemuises, Estonias, Draamateatris, Rändteatris ning Narva Teatris. Tema teatriajalooalasest kollektsioonist sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakond.
(1896 – 1975)
Tartu Töölisteatri ja hilisema Vanemuise teatri näitleja.
(1890 – 1944)
Eesti helilooja ja Tallinna konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete ning kontrabassiõppejõud.
(1948 – 1995)
Eesti luuletaja ja Draamateatri näitleja.
(1898 – 1989)
Estonia laulja, lavastaja ja näitleja.
(1928 – 1991)
Estonia teatri näitleja ja operetisolist.
(1889 – 1965)
Näitlejanna ja lavastaja.
(1853 – 1919)
Eesti teatri- ja muusikajuht. Juhtis 19. sajandi lõpus poolkutselist muusikasuunitlusega teatrit Vanemuise seltsi juures.
(1886 – 1966)
Eesti näitleja, botaanik ja tõlkija.
(1933)
Eesti balleti- ja varieteetantsija.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2014. Tehniline teostus Wolk.
