Teose otsing

Autor:

Pealkiri:

Isiku otsing

Kujutatav:

Vabaotsing

Teksti otsing maali kirjeldusest:

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii

pilt
Autor:ESKOLA, Ants
Dateering:dateerimata
Tehnika:õli kartongil
Liik:autoportree
Mõõtmed (cm):35 x 25
Mõõtmed raami ja/või paspartuuga:36, 5 x 26
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:ETMM maalikogu
Museaali number:ETMM 5473 ML20
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Kirjeldus:Näitleja Ants Eskola realistlikus laadis loodud autoportree on heledates toonides, mis loob mulje justkui oleks maali näol tegemist ametliku esindusfotoga.
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:E_00489

pilt
Autor:ROODE, Henn-Olavi
Dateering:dateerimata
Tehnika:õli lõuendil
Liik:portree
Mõõtmed (cm):90 x 70
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:Tallinna Linnateater
Museaali number:ETMM 8197 ML111
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Kirjeldus:Näitleja Ants Eskola 3/4 portree, millel peatähelepanu tõmbab tiheda geomeetrilise võrgustikuga kaetud ning roodeliku peenpsühholoogilisusega läbitöötatud nägu. Figuuri kujutamisel on kunstnik kasutanud hoogsat pintslilööki, kuid puudub talle tihtilugu omane dekonstruktsioon, mis muudab figuuri üpriski realistlikuks. Figuuri puhul kasutatud rohekaspruunid ja hallid toonid moodustavad pisut kummalise kontrasti maali taustal kasutatud heledate pastelltoonidega, kuid samas see kontrast aitab esile tõsta just kõige olulisemat – Eskola nägu.
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:EDA6268

pilt
Autor:TEDER, Ülo
Dateering:1955
Tehnika:õli lõuendil
Liik:portree
Mõõtmed (cm):92 x 73
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:ETMM maalikogu
Museaali number:ETMM 8425 ML122
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Kirjeldus:Realistlik portreemaal legendaarsest näitlejast Ants Eskolast tema Draamateatri garderoobis. Eskola istub sundimatus asendis toolil vaadates kostüümis näitlejannat, kes maalil paistab vaid peeglikujutisena garderoobi ukseavas seismas. Ilmselt on kujutatud hetke pärast etenduse lõppemist – sellele viitavad Eskola käes olev riidest taskurätt, mis võib-olla mõeldud grimmieemalduseks ja näo kuivatamiseks, ning peeglilaual lebavad lilled. Lillede kõrval paistab kõvakübar koos paari valgete kinnastega. Maali koloriidis domineerivad erinevad pruunid toonid, mis jätavad pisut hämaras garderoobivalguses mulje soojusest ja hubasusest.
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:DSC3721

pilt
Autor:LOIK, Valerian
Pealkiri:Ants Eskola Don Carlose rollis F. Schilleri „Don Carloses”
Dateering:
Tehnika:õli lõuendil
Liik:karakterportree
Mõõtmed (cm):175 x 100
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:ETMM maalikogu
Museaali number:ETMM 9033 ML136
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Seotud sündmus või koht:Eesti Draamateater
Kirjeldus:Näitleja Ants Eskola karakterportree Don Carlose rollis 1958. aastal Draamateatris esietendunud Schilleri ajaloolises tragöödias „Don Carlos” (lavastaja Leo Kalmet). Näidendi tegevus leiab aset 16. sajandi Hispaania õukonnas ning Eskola Don Carlos on riietatud ajastutruusse edevasse ja luksuslikku kostüümi, mis vihjab sellele, et tegemist on troonipärijaga. Samale vihjab ka Eskola kaugustesse suunatud kõrk pilk ning eneseteadlik poos. Maal on loodud realistlikus laadis ning detailidele suurt tähelepanu pöörates.
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:DSC3784

pilt
Autor:ESKOLA, Ants
Pealkiri:Ants Eskola Hamleti rollis
Dateering:1967
Tehnika:õli vineeril
Liik:autoportree/ karakterportee
Mõõtmed (cm):113 x 84
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:ETMM maalikogu
Museaali number:ETMM 11273 ML187
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Seotud sündmus või koht:Noorsooteater
Kirjeldus:Legendaarse näitleja Ants Eskola autoportree 1966. aastal Noorsooteatris Voldemar Panso lavastatud Shakespeare’i „Hamleti” nimiosalisena. Eskola on kujutamiseks valinud hetke „Hamleti” V vaatuse I stseenist, mis leiab aset surnuaias ning mil Hamlet saab täielikult teadlikuks oma surelikkusest ja sellest, et surma silmis on kõik võrdsed – nii talupojad kui ka aadlikud, sest hiljemalt üheksa aastat pärast matmist on kõigist saanud ühesugused vääritud valged skeletid. Maalil hoiab Eskola Hamlet käes oma lapsepõlvekaaslase, kuningliku narri Yoricku kolpa ja vestleb Horatioga (Mikk Mikiver):

Hamlet: Näita siia! (Võtab pealuu.) – Vaene Yorick! – Ma tundsin teda, Horatio: piiritu naljameelega, võrratu kujutlusvõimega mees. Ta on mind tuhat korda kukil kandnud ja kui vastik on nüüd seda kujutleda! Süda läheb sellest pahaks... Siin olid need huuled, mida ma olen suudelnud ei tea kui palju kordi... Kus on nüüd su pilked, su kepsutus, su laulud, su lustlikud sähvatused, mis alati panid terve laudkonna laginal naerma? Mitte ühtki enam, et omaenda irvitust pilgata? Päris masendatud? Mine nüüd mõne daami tuppa ja ütle talle: värvigu ta ennast kas või tollipaksuselt, sääraseks muutub ta nägu ikkagi. Aja ta selle üle naerma!... Palun, Horatio, ütle mulle ühte!
Horatio: Mida nimelt, mu prints?
Hamlet: Kas sa arvad, et Aleksandril oli mullas samasugune nägu?
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:EDA6286

pilt
Autor:HALLOP, Ernst
Pealkiri:Ants Eskola Mauruse rollis „Inimeses ja Jumalas”
Dateering:1965
Tehnika:pastell
Liik:karakterportree
Mõõtmed (cm):31, 5 x 27
Mõõtmed raami ja/või paspartuuga:40 x 35, 5
ETMM Kogu:Maalikogu
Asukoht:ETMM maalikogu
Museaali number:ETMM 8425 ML117
Kujutatud isikud:ESKOLA, Ants
Seotud sündmus või koht:Eesti Draamateater
Kirjeldus:Ants Eskola Maurust peetakse Voldemar Panso märgilise tähtsusega lavastuse „Inimene ja Jumal” (1962) üheks õnnestunumaks karakteriks. Sellekohast tunnistust annavad peaaegu ülistuslikud sõnavõtud tollases ajakirjanduses, millest silmapaistvamad tuleks siinkohal välja tuua: Hans Luik „Uus ja uudne Maurus”, 10.02.1963 ajalehes Rahva Hääl: „Lavastuse kordaminekuks on eriti suuri teeneid Ants Eskolal, kelle Maurus tõestab veel kord, et loov, otsiva vaimuga kunstnik oskab ka kõige „sissemängitumas”, suurte lavaliste traditsioonidega osas oma sõna öelda. Ants Eskola Maurus pole lihtsalt „Mauruse kooli” eelmiste lavastuste külastajaile hästi tuntud kuju – veidrikust koolipapa – järjekordne taaskehastumine. See on klassika vaba, loov ning just seetõttu väga tänapäevane tõlgitsus. Traditsioonid pole osatäitjale kammitsaks saanud. Meie teatriajalugu tunneb huvitavaid Maurusi-karaktereid, kuid Ants Eskola lõi esimesena Maurusest tüübi. Tema mängu vaadates võime me rääkida mauruslikkusest kui sotsiaalsest nähtusest. Teadlik loobumine Mauruse prototüübi Hugo Treffneri täpsest kopeerimisest, sarnasuse otsimisest ja rõhutamisest tuleb osakäsitlusele kasuks. ” Ants Järv „Inimene ja Jumal”, 24.02.1963 ajalehes Edasi: „Eskola Maurus on väga komplitseeritud, tuhandete erinevate varjunditega tüüp - ta on ühiskondlike vastuolude peegelpilt, kus kajastuvad kontrastselt kõik rünnakud ja taandumised. Maurus on Eskola kehastuses tõdedega žongleerija. Ta teeskleb ja on veendunud, luurab ja kuulutab avalikult, ta kahtleb ja usub ning on jälle veendunud – ametliku tõe nimel ja vale vastu, tegeliku tõe nimel ja ametliku tõe vastu. Maurusel on aga kogu see keeruline süsteem lootusetult sassi läinud, ta on inimene, „kes on oma instrumendi teeskluse ja valedega lootusetult häälest ära ajanud.”
Tekst:Liisi Aibel, 2013
Fotograaf:Stepaško, Stanislav
Algse faili nimi:EDS5062


Warning: mysqli_close() expects exactly 1 parameter, 0 given in /data05/virt19032/domeenid/www.ajaloomuuseum.ee/htdocs/virtuaalne/maaligalerii/tekstid/discon_db.inc.php on line 2

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2014. Tehniline teostus Wolk.