Viimset vaatust mänginud teatrid
Lõuna-Eesti Teater
Võru Eesti Selts „Kannel“ natsionaliseeriti 1940. a. Saksa omavalitsuse poolt muudeti teater kutseteatriks. 1942-48 tegutses see Võrus, 1948. a liideti Valga Säde Teatriga ning nimetati Lõuna-Eesti Teatriks.
Lõuna-Eesti Teater tegutses 1948-49 Valga Säde ruumides. 1949.a, mil teatrisse saadeti peaaegu terve Eesti Riikliku Teatriinstituudi I lend, võeti kasutusele Võru Kandle ruumid. Ligi 3-aastase tegevusaja jooksul vahetati pidevalt peanäitejuhte ja lavastajaid. Majanduslik ebastabiilsus ja ebainimlikud elamistingimused ruineerisid noori näitlejaid sedavõrd, et tõeks osutusid kunagised Kaarel Irdi sõnad: Lähete Võru sohu surema. Kes ellu jääb, sellest saab näitleja!
1951. a teater likvideeriti, varad anti üle Nukuteatrile. Näitlejatest asusid Jüri Järvet Draamateatrisse, Gunnar Kilgas ja Ellen Kaarma Vanemuisesse, Heikki Haravee ja Maret Simmo Endlasse, Johannes Rebane ja Inge Urmi Ugalasse jne.
Narva Teater Paides
Pärast Narva lõplikku purustamist kutsuti Narva Teater 1946. a ellu Paides. 1949-50 tegutseti ka Paide Teatri nime all. 1950. a arreteeriti teatri kunstiline juht Raivo Opsola ning saadeti Molotovi oblastisse. Tema eel lühikest aega kunstilise juhina töötanud Lydia Bock oli invaliidistunud. Lavastaja ja näitlejana töötanud Salme Liiv-Opsola vallandati abikaasa arreteerimise järel.
Kuressaare Teater
Kuressaare Teater töötas kutselisena aastatel 1940-51. Edukam periood olid 1946-47 Maria Merjanskaja kunstilise juhtimise ja 1945-47 Paul Kalde direktoriks olemise ajal.
Riiklik Noorsooteater
Tallinna Töölisteatri (saksaaegse Väiketeatri) järeltulija. NSVL-i ideoloogiliste tõdede põhjal noore põlvkonna kasvatamiseks loodud teater, mis 1948. a liideti Draamateatriga. Osa näitlejaist läksid tööle ka Vanemuisesse, mitmed Nukuteatrisse.
