Teatriloo sünnitunnistusi

Ellukutsujaks oli Paul Sepp oma erastuudioga, mille baasil asutati 1921 Draamastuudio Ühing. Kooli lõpetas 5 lendu. Siit said kutsetunnistuse enamik teise põlvkonna näitlejatest ja lavastajatest.

I lend (1924): Otto Aloe, Kaarli Aluoja, Rudolf ja Aili Engelberg, Johannes Kaljola, Leo Kalmet, Riivo Kuljus, Ly Lasner, Felix Moor, Priit Põldroos jt.
II lend (1926): Ado Hõimre, Hilda Leis, Salme Liiv, Raivo Opsola, Linda Paberit jt.
III lend (1927): Voldemar Alev, Alfred Mering, Helmi Nerep, Eduard Tinn, Els Vaarman jt.
IV lend (1930): Uko Halla, Agnes Lepp, Oskar Põlla, Salme Reek, Linda Reial, Lo Tui, Made Varango, Katrin Välbe jt
V lend (1933): Reet Aarma, Edmund Aumere, Magda Raik, Jussi Romot, Jullo Talpsepp jt.

Kokku käis Draamastuudio Teatrikoolis üle 200 inimese. Pandi alus uutele teatritele – Draamastuudio Teatrile (1925) ja Tallinna Töölisteatrile (1926) ning täiendati hulgaliselt Ugala, Vanemuise, Endla jt teatrite truppe.

Kolme õpiaasta ja ühe praktika-aastaga kool nimetati 1942. a Tallinna Teatrikooliks. Taasasutati 1957 kui Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder, tänane Eesti Muusika- Ja Teatriakadeemia Lavakunstikool.

24.02.1928 sündis Raadioteater
Kanti ette A. Tammani vabadussõja aineline kuuldemäng „Koidikul“. 10 aasta jooksul (1928-1938) läks eetrisse 300 kuuldemängu – 60 muusikalist etendust ja 240 sõnalavastust, sealhulgas 115 lastele mõeldud kuuldemängu. Ligi 1/3 repertuaarist olid algupärandid. Juhtivateks raadiodramaturgiks kujunes Gert Helbemäe („Tšaikovski Haapsalus“, „Maria viiul“, „Truudus Tallinnale“ jt). Seriaalidest oli populaarseim E. Laidsaare „Kapten Pensioni lood“. Põhilavastaja oli Felix Moor. Suurt populaarsust võitsid kuuldemängudes Mari Möldre, Marje Parikas, Ly Lasner, Hugo Laur jt.

Eesti Kutseliste Teatritegelaste Liidu poolt loodud ajakirja toimetajad olid peamiselt Paul Olak ja Eduard Reining.

„Loomingu“ kõrval oli see Eesti kultuuri silmapaistvamaid ja sisukamaid ajakirju. Ilmusid erinumbrid Inglismaa ja NSVL-i teatrielust, Soome-Eesti sõprusnumber,1938. a faktitihe iseseisvusaja teatri juubelinumber. 1940 vallandati toimetuskolleegium ja allutati ajakiri nõukogude tsensuurile. 1941 ilmus veel 6 numbrit „Teater ja Muusika“ nime all. Seejärel suleti pikkadeks aastateks ligipääs ajakirja numbritele. Teatriuurijad said neid kasutada vaid erifondides lubade alusel.

Maakondade teatriharrastuse ja –hariduse kandja.
Iseseisvusajal jõuti üle Eesti ehitada ja renoveerida 425 rahva- ja seltsimaja, kus tegutsesid näitetrupid. Haridusliit pidas ülal 6 kutselist näitejuhti ja 2 dekoraatorit, kes seminaridel ja teatripäevadel harisid näitemängukultuuri kogu Eestis. 1937 anti maalavadel ühtekokku 6000 etendust, mille keskmiseks külastatavuseks oli 120 inimest etenduse kohta.