Teine kutseline teater Estonia

Estonia teater alustas kutselisena 1906. a septembrist. Avaetenduseks valiti Vanemuise eeskujul Eesti oma algupärane näidend M. Metsanurga “Päikese tõusul”, mille tekst ei ole paraku säilinud.

Kui Vanemuine taotles olla rahvusliku dramaturgia viljeleja, siis Estonia püüdis rahvusvahelist ilmet omandada. I hooaja repertuaaris oli palju kaalukaid näidendeid, kuid majanduslikel kaalutlustel lisandus edaspidi repertuaari üha enam laulumänge ja operette. Teater kohandus kergesti väikekodanlikule maitsele ja tekitas seetõttu rahulolematust tärkava intelligentsi hulgas.

Paul Pinna - operetid; kutselise Estonia esimesel hooajal lavastas kokku 35 näidendit!
Theodor Altermann – komöödiad ja naljamängud; huvi lavastamise vastu süvenes peale teistkordset Saksamaal käiku.
Julius Rossfeldt – draamad ja tõsisemad näidendid, aastatel 1907-1908.
Karl Jungholz – alates aastast 1909, oli algusaastate Estonia näitejuhtidest kõige tõsisemalt lavastajatööle pühendunud.

1878-1925

Estonia näitleja ja näitejuhina töötas aastatel 1909-14 ja 1915-25 (aastast 1919 teatrijuhina). Teda huvitas kaasaegne ühiskonnakriitiline näidend, eriti Ibsen. Üksteise järel lavastas “Rahvavaenlase” (1909), “Nora” (1910), “Seltskonna toed” (1911), “Metspardi” (1912) ja “Hedda Gableri” (1914). Paraku märgivad kaasaegsed, et Estonia näitetrupp polnud võimeline tihedaks ansamblimänguks ning ei suutnud psühholoogilist peensust eeldavat dramaturgiat piisavalt hästi esitada. Kõige paremini õnnestus see Erna Villmeril, kelle Nora, “Metspardi” Hedvig ja “Seltskonna tugede” Dina Dorf pälvisid kiitvaid arvustusi.

Estonia uue maja avamine toimus 24. augustil 1913. Avamist tähistasid 3 lavastust: W. Shakespeare`i “Hamlet” Theodor Altermanniga peaosas, Jakobsoni “Artur ja Anna” ja E. Humperdincki ooper “Hans ja Grete”.

Altermann kasutas Hamleti osatäitmise puhul eeskujuna Saksamaal nähtud A. Moissi osatõlgendust.
Altermanni Hamlet kujunes valulis-traagiliseks printsiks, kelles põimusid kontrastidena lüüriline, unistav nooruk ja tulise kirega otsiv ning juurdlev teoinimene.
A. Lauter.

Nii Altermanni Hamlet, kui ka Villmeri õrn ja tundehell Ophelia mõjusid Jungholzi lavastuses psühholoogilisele realismile teed rajava paarina.

1914 . a. sügisel alanud sõda paneb Estonia raskesse olukorda. Ajutiselt on teatrist eemal nii K. Jungholz, P. Pinna kui ka E. Villmer. Jäädavalt lahkub aga Theodor Altermann, kes sureb tuberkuloosi 19. märtsil 1915. Tema matused kujunesid üldrahvalikuks leinaks. Eesti teater jäi ilma erakordsest noorest talendist, kellest oodati Estonia sõnalavastuse edasiviijat, tervikliku nägemusega kunstilist juhti.