[[Estonia muusikateatri poolsajand]]
lint
Sisujuht

Estonia muusikateatri poolsajand

Muusikateadlase Avo Hirvesoo andmeil põgenes Eestist 1944. a hilissuvel 334 prominentset muusikategelast. Sõda hävitas Estonia ja Vanemuise hooned, konservatooriumi maja Kaarli puiesteel jpm. Estonias oli põgenenud juhtivate solistide nimekiri pikem kojujäänute omast. Ooperi- ja operetilavastajatest jäid Eino Uuli ja Agu Lüüdik, solistidest Tiit Kuusik, Elsa Maasik, Veera Nelus, Olga Lund, Ott Raukas, Vootele Veikat, Marta Rungi, Georg Taleš, Karl Ots ja Benno Hansen. Dirigentide pult oli tühi, koori, koormeistrite, repetiitorite, tantsijate ja operetiartistide pink enam kui lühike.

Pärast sõda jäi kogu lavastajatöö Eino Uuli ja Agu Lüüdiku õlgadele. 1951. a ütles üles 45-aastase Eino Uuli tervis, Agu Lüüdik suri 1949. aastal.

Eino Uuli rahvusooperi lainel

E. Kapp „Tasuleegid“ (1945)
G. Ernesaks „Tormide rand“ (1949)

Mulle tundub, et „Tasuleegid“ tõi esimese põhimõttelise murrangu sõjajärgse Estonia tasemes.
T. Kuusik

Agu Lüüdik avas tee uutele solistidele

R. Benatzky „Kolm musketäri“ (1945)
S. Romberg „ Kõrbelaul“ (1946)
Aleksandr Viner (1896 – 1984)

Aleksandr Viner
(1896 – 1984)
Estonia peanäitejuht 1949-58. Õppis nii sõna- kui muusikateatri režiid, oli 1930-36 Leningradi Kirovi nim. Ooperi- ja Balletiteatri lavastaja, 1944-49 juhtis Leningradi Gastrollteatrit.

W. A. Mozart „Don Juan“ (1953)

Don Juan kujunes Georg Otsa üheks hiilgeosaks, millega ta end otsemaid Estonia ooperi auraamatusse sisse laulis.
H. Tõnson

Vene ooperiklassika õnnestumised

P. Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ (1949)
A. Borodin „Vürst Igor“ (1951)
M. Mussorgski „Boriss Godunov“ (1952)

Sellest rollist ei saa ma välja tulla eesriide sulgemisega. Et tema „hingest lahkuda“, oli mul kombeks endale ümiseda Valter Ojakääru laulukest: „Seda paati pole tehtud linnuluust…“
Tiit Kuusik

Tiit Kuusik esitas Borissi rolli veel 1961. a Mexicos, kõnelemata paljudest gastrollidest NSVL-is.

Paul Mägi

Paul Mägi (1917 – 1973)

Õppis 1936-39 konservatooriumis A. Arderi lauluklassis. Oli Endla operetisolist, 1943 kutsuti Estoniasse. Asus nii operette kui oopereid lavastama. 1958-61 oli Estonia peanäitejuht.

Peene stiilivaistu ja ajastute kultuuride valdajana lõi Paul Mägi lavastusi Verdist Wagnerini ja Rimski-Korsakovist Donizettini. Visuaalsed metafoorid harmoneerusid eriti hästi Eldor Renteri loodud lavakujundustega. Mägi kasutas julgelt peapartiides noori lauljaid.

G. Puccini „Tosca“ (1957)
G. Verdi „Don Carlos“ (1971)
J. Miljutin „Rahutu õnn“ (1949)

Kui ma neid kuulasin, tundus, et minuga otse kõneldakse, et mulle on adresseeritud nende südamelaul.
Helilooja J. Miljutin

C. Zeller „Linnukaupleja“ (1956)
G. Verdi „Othello“ (1963)
Helsingi gastrollil 1967. a avanes etenduse lõppedes eesriie 20 korda.
G. Verdi „Aida“ (1964)
G. Verdi „Maskiball (1961)

Loominguline juhtkond 1960. aastatel

Udo Väljaots (1916 – 1979)
Neeme Järvi (1937)
Eldor Renter (1925- 2007)

Udo Väljaots õppis tantsu T. Kapperi stuudios ja San Francisco ooperiteatri juures. 1934-44 oli Vanemuise esitantsija. 1944-61 oli Vanemuise lavastaja. Estonia peanäitejuht aastatel 1961-1977.

Eesti ooperid

V. Kapp „Lembitu“ (1961)
E. Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1969)
E. Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1976)

Maailmaklassika

J. Massnet „Manon“ (1959)
G. Gershwin „Porgy ja Bess“ (1966)

Pean Georg Otsa selliseks artistiks, kellega koostöö on iga lavastaja unistuseks.
U. Väljaots

Operetid

Sulev Nõmmik (1931 – 1992)
Sulev Nõmmik õppis 1960-64 Leningradi teatri-, muusika-, ja kinoinstituudis lavastamist. Estonia lavastaja aastast 1962.
F. Loewe „Minu veetlev leedi“ (1963)
Ü. Vinter / Ü. Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969)
M. Leigh „Mees La Manchast“ (1971)

Peanäitejuhid alates 1970. aastatest

Arne Mikk (1934)
Arne Mikk lõpetas Tallinna Konservatooriumi lauljana A. Arderi õpilasena, täiendas end Berliinis W. Felsensteini ja Moskvas B. Pokrovski juures režii alal. Estonia lavastaja aastast 1966, peanäitejuht 1977-1994.
G. Verdi „Traviata“ (1974)
W. A. Mozart „Don Giovanni“ (1975)
G. F. Händel „Alcina“ (1985)
Neeme Kuningas (1955)
Neeme Kuningas lõpetas 1985 G. Ansimovi juures Moskva teatriinstituudis ooperirežii eriala. Estonia pealavastaja 1994 – 2001
G. Donizetti „Armujook“ (1989)






 
estonia/14_muusikateater.txt · Viimati muutnud: 2019/10/10 18:36 (external edit)
 
Recent changes RSS feed Donate Powered by PHP Valid XHTML 1.0 Valid CSS Driven by DokuWiki