Estonia sõnalavastusteatri viis viimast aastat 1944 – 1949

1940. aastal kuulus Estonia draamatrupi koosseisu 24 näitlejat. Nõukogude okupatsioonivägede tulekul põgenesid Läände Marje Parikas, Reet Aarma, Mare Leet, Lydia Vohu, Teet Koppel, Riina Reiman, Edmar Kuus, Maimu Mardi, Rein Andre ja Juta Viire. Siberi vangilaagritesse saadeti Ants Eskola, Sergius Lipp ja Juhan Tõnopa. Kaks viimast ka hukkusid seal.

Estonia alustas kinoteater Gloria ruumides. Venemaalt olid tagasi jõudnud Ants Lauter, Paul Pinna ja Lembit Rajala. Teatrit hakkasid juhtima Ants Lauter ja Andres Särev. Peanäitejuht Lauter ütles varemeis kogunenud trupile: „Me ehitame ja taastame vana Estonia. Ja otsekohe!“.

29. märtsil 1949 – küüditamise terrorilaine järel suri Paul Pinna. Ilmus dekreet, mis likvideeris sõnalavastuse Estoniast. Trupi põhituumik liideti Draamateatriga.

1939. a tuli Tallinna Töölisteatrist Estonia draamatrupi lavastajaks Andres Särev. 1929-49 dramatiseeris ligi 40 romaani ja jutustust, kirjutas libretosid ja stsenaariume. 1942-44 oli Estonia direktor.

Estonia taasavati 1944. a A. Särevi lavastusega A. Kitzbergi „Enne kukke ja koitu“. 1945 tuli lavale L. Koidula „Säärane mulk“ orjusse surutud eestlaste elust, rõhutatult rahvatantsude- ja lauludega koloriitseis rahvarõivais.

Kaarel Karmi Hamletis oli põhiline haritlase protest vägivallavõimu vastu, mille eesotsas seisis Claudius. K. Kask

„Vene küsimus“ Olen generatsioonist, kes nägi koolipingis Ants Eskola Smithi ja temasse armus. See ei olnud kooliplika sentimentaalne igatsus koos Smithiga tühja kõhtu kannatada. /…/ See oli vist elu esimene „oma mõte“ teatris ja teatri tõukel. L. Vellerand

„Cyrano de Bergerac“ Ruut Tarmo tõlgenduses sai rohkem ruumi romantiline isikudraama, kulmineerudes viimase vaatuse kohtumisstseenis Roxane `iga… K. Kask

August Jakobsonile omistati 1947. ja 1948. a Stalini preemia. 1948. a mängisid „Elu tsitadellis“ kümned NSVL-I teatrid. 1947. a valmis näidendist film.

Hugo Raudsepa „Vaheliku vapustused“ keelustas Saksa okupatsioonivõim 1943. a. Ants Lauter, kes pidas Hugo Raudseppa Estonia oma autoriks, võttis teatri repertuaari 3 klassiku teost – „Rotid“ (1946), „Tagatipu Tiisenooseni“ (1946) ja „Tillereinu peremehed“ (1948). Normeeriv kriitika oli möödapääsmatu – autor ei nägevat tõelisi eluperemehi ning ei tunnista klassivõitlust. Hugo Raudsepp arreteeriti NKVD poolt 1951. a ja ta hukkus 1952. a Irkutski oblastis.