Eesti keel ja eesti meel Tallinna Saksa teatris

• 1784 rajas August von Kotzebue Saksa Asjaarmastajate Teatri (Revaler Liebhaber Theater), mis algul andis etendusi Suurgildi hoones.
• 1789 tuli lavale rahvatükk “Isalik ootus”
• 1790 trükib Liebhaber Theater oma kulu ja kirjadega 10 000 eksemplaris eestikeelse Fr. G. Arveliuse kasulise rahvaraamatu “Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatu” ning jagab seda tasuta.
• 1809 saab Tallinn Laia tänava algusesse esindusliku klassitsistlikus stiilis ehitatud ja ligi 600 istekohaga teatrimaja, mille taolist ühelgi Saksa linnal pole. (E. Roseni raamatust 1910)
• 1816 tuli kooriga ettekandmisele A. Kotzebue ja A. Knorringu 1-vaatuseline eestikeelne näidend “Talgud” (“Der Talkus”).
• 1819 mõrvatakse A. Kotzebue Mannheimis. Tema näidendeid mängiti Peterburist Pariisini edasi pikka aega.

(1761 Weimar – 1819 Mannheim) Saksa kirjanik. Pani aluse regulaarsele teatritegevusele Tallinnas ja tõi lavale eesti keele. Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Oli Jena ja Duisburgi ülikoolides omandanud juristihariduse. Noorukina mängis kaasa J. W. Goethe juhitud Weimari õueteatris. 1783 määrati Tallinnas Ülemkohtu assessoriks. 1785 sai Kotzebue Eestimaa kubermangumagistraadi presidendiks ja talle omistati aadlitiitel

Isalik ootus

Kotzebue eesti- ja saksakeeleses rahvatükis “Isalik ootus” (“Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen”) olid laval ka eestlased. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann. Menu oli suur ja lavastusega anti kordusetenduski.

Finaal lauldi kooris eestikeelsete sõnadega:
Olgem rõmsad, tõstkem healt,
Jogem Sakste tervist ka;
Rõmustagem Sakste meelt,
kes ei iial unnusta
Et ka meie ni kui ne,
Innimessed olleme.

(1795 Tallinn - ? Dresden, Saksamaa) Esimene eestlasest Saksa Teatri kutseline näitleja ja eestikeelsete näitemängude autor. Lehmja mõisa koka ja valitseja poeg. 1812 lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist.

Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades:

• 1819 “Häbbi sellel, kes petta tahhab”
• 1821 “Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama” (J. Hutti järgi)
• 1824 2-vaatuseline “Permi Jago unne-näggo” (L. Holbergi „Mäeotsa Jeppe“ ja A. von Kotzebue „Der Trunkenbold`i“ järgi).
  

Pärmi Jaagu unenägu

Steinsbergi “Pärmi Jaagu” käsikiri jõudis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisesse arhiivi J. V. Jannseni kogusse. Fr. R. Kreutzwald kirjutas 23.02.1864 doktor Schultz-Bertramile: See Holbergi lustmäng, millest Kotzebue oma „Trunkenboldi“ aine võttis, on enam kui 40 aasta eest väga osavalt ümber tehtud /…/ Mina nägin seda tükki paar korda Tallinnas näitelaval nime all “Pärmi Jaagu Unenägu”. Näitemängu kokkuseadjaks oli omaaegne populaarne näitleja Steinsberg.

Steinsbergi suurrolliks jäi Carl Moor Fr. Schilleri “Röövlites” 1824, mille järel ta lahkus Saksamaale.