[[Draamateater rahvusteatri suunal]]
lint

Draamateater rahvusteatri suunal

24. juunil 1970. a, mil Lydia Koidula rahvusliku teatri algusest möödus 100 aastat, kinnitati Draamateatri pealavastajaks Voldemar Panso.

Leitmotiivid Tammsaarest Traadini

Nagu Priit Põldroosi ja Andres Särevi varasemad rahvaetendused, toovad nüüdki publikumenukad lavastused vaatajaid kümneteks hooaegadeks.

Eesti teatrisse jõudis Tšehhovi tõlgenduse tipptase. Panso õpetaja Maria Knebel lavastas „Ivanovi“ ning Adolf Šapiro tõi Draamateatri lavale „Kolm õde“.
H. Bahr „Mees, naine ja kontsert“ (1972)
T. Pakkala „Parvepoisid“ (1975)
A. Tšehhov „Ivanov“ (1971)
A. Tšehhov „Kolm õde“ (1973)
Esmakordselt jõudis eesti teatris lavale W. Shakespeare`i „Richard III“.
W. Shakespeare „Richard III“ (1975)
W. Shakespeare „Richard III“ (1975)
Esimesed lavastused tegi lavakunstikateedri 1968. a näitlejana lõpetanud Raivo Trass.
J. Örkény „Kassimäng“ (1973)
A. Strindberg „Preili Julie“ (1975)
F. Tuglas/M. Karusoo „Popi ja Huhuu“ (1975)
Draamateatrisse tulid Voldemar Panso viimase, lavakunstikateedri VII lennu lavastaja eriala lõpetajad Merle Karusoo ja Ago-Endrik Kerge.

Lavastuse „Inimese elu“ pühendas Ago-Endrik Kerge oma õpetaja, Voldemar Panso mälestusele.
L. Andrejev „Inimese elu“ (1980)






 
draamateater/7_rahvussuunal.txt · Viimati muutnud: 2019/10/10 18:36 (external edit)
 
Recent changes RSS feed Donate Powered by PHP Valid XHTML 1.0 Valid CSS Driven by DokuWiki