13. augustil 1916 sündis Eesti Draamateater. Alustas tegevust Vanas Estonias, siis muusika- ja mänguseltsile Pandorin kuuluvas majas Väike-Tartu mnt ja Maakri tn nurgal. Teatri loojatest enamik olid Vanemuisest protestiga lahkunud menningliku mõtteviisi ning kunstitõe alal hoidjad, kel peale puhtisikliku oli söakust vastu seista kommertslikele kassahuvidele ning väikekodanlikule ja meelelahutuslikult madalale maitsele. Draamateatri tuumikusse kuulusid lavastajatena Eduard Türk ja Aleksander Teetsov; kirjandus- ja pressiteadete toimetajana Anna Markus; majandusjuhi, kroonikaraamatu koostaja, lastelavastuste looja ja esinäitlejana August Sunne. |
Avatükiks oli Christian Rutoffi “Vastu vett”
August Sunne valis ja lavastas erilise peenetundelisusega lasteteatri repertuaari, eelkõige tõsisesisulist. Iseäranis suure armastusega ja innuga oli asja juures Sunne, kes andis lastele terve rea suurlavastusi, milledega hilisema Draamastuudio lastelavastused võistelda ei saa. V. Mettus |
August Sunne lõi Vabadussõja ajal Rindeteatri, kus tasakaalus olid nii nuttev kui naerev mask.
Sõda inimeses – A. Strindbergi “Isa”, mängis ise Rittmeistrit
Selle menu on suur. Hinge kinni pidades jälgivad rindemehed etendust, milles A. Sunne aukartustäratavalt ja sügavalt peaosas mõjub.
A. Adson
Mizzi Möller (Mari Möldre) Joosep Tootsina
Selles püksterollis kandis ta ette igakord uue följetoni järeletegematult koomiliselt.
A. Adson
Hooajal 1919/20 kujunes Eesti Draamateatrist kogu maa teatrielu tulipunkt. Teatri etteotsa asus Paul Pinna, näitejuhiks kutsuti Paul Sepp ning koosseisu võeti Ruut Tarmo, Aleksander Mägi, Netty Pinna, Rudolf Ratassepp jt. Teater sai kasutada Saksa teatri maja e. praeguse Eesti Draamateatri hoonet.