Kaido ja Virve Krass
Kaido Krass (sündinud 1951) ja Virve Krass (sündinud Virve Aasorg, 1944) on kirglikud kalastajad, võitlevad Järvamaa veekogude puhtuse eest. Ühes mitmesaja tuhande eestlasega olid nemadki Balti ketis.
Kaido Krass meenutab:
„23. august 1989 on sööbinud mällu terveks eluks. Töötasin tollal Paide Mehhaniseeritud Ehituskolonnis (MEK) laotöölisena. Sel mälestusväärsel päeval kogunes bussitäis rahvast juba enne lõunat MEK-i õuele, et õhetavate nägudega istuda bussi ja sõita sihtpunkti nimega Taikse Järvamaal. Bussijuhiks selle aja moodsaimal Ikaruse bussil oli kõiki, umbes viitkümmet inimest pidevalt ergutav, naljaviskav ja üdini asjalik, kasvult küll lühike, aga südamelt suur Heino Pajula. Just Taiksesse Estonia kolhoosi territooriumil Türi taga oli määratud meie grupile koht kokku üle 600 kilomeetri pikkuses ja ca 2 miljoni osaleja kätega ühendatud inimketis, mis pidi sümboliseerima Nõukogude Baltikumi ehk Eesti, Läti ja Leedu NSV ühtsust. Balti tee näitas meie vabaduseiha pääsemaks Nõukogude okupatsiooni ikkest, et alustada iseseisvat eksisteerimist sõltumatute, uute demokraatlike vabariikidena.
See oli tegelikult protestiaktsioon punase terrori vastu, sest dissidentide ja paljude kõrgemal seisvate ärksate persoonide poolt oli loodud soodne pinnas eralduda NSVL painajalikust kütkest. Vabadus terendas ergava päikesena silmapiiril.
Meeleolu oli fantastiliselt ülev, tegelikult hoomamatu ja tunne sarnane sellega, kui pime nägijaks saab või poole sajandi vanused ahelad kolinal su hinge- ja vaevaväravatelt langevad.
Balti ketis käest kinni seismine tuulises ja vahelduva pilvitusega ning suvelõpu soojas päevas jättis unustamatu tunde, mida kirjeldada on võimatu, sest emotsioon sellest pole võrreldav ka minu kõige paremate õnnehetkedega eelnevalt elatud elus.“