Lennart Meri
Sündinud 1929, surnud 2006. Kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik, Eesti Vabariigi president 1992 –2001.
Fukuyama hüpotees ajaloo lõpust tekitas palju küsimusi, sest oli ju silmagagi näha, et demokraatia polnud kaugeltki võitnud. President Lennart Meri imestas 1995. aastal irooniliselt: „Kas ei ole ehk ka eksinud kõrgestiaustatud meretagune prohvet Francis Fukuyama, arvates, et kommunismi lõpuga on saabunud "ajaloo lõpp"? Kas ei ilmne üha enam, et ajalugu, mida meil on äkki liiga palju saanud, selle asemel et kaduda, on palju keerulisemaks muutunud, unistus uuest "maailmakorrast" aga üha ebareaalsemaks, maailma poliitiline olukord ettearvamatuks ja aina ohtlikumaks kujunenud?“
1990. aastal tuli aga veelgi teravamalt esile veelahe Lääne optimismi ning tegelikkuse vahel NSV Liidus. Juunikuus 1990 ütles tollane välisminister Lennart Meri kõnes Stockholmi rahvale: „Totalitaarse võimu pooldajad Moskvas, maailma viimase koloniaalimpeeriumi pealinnas, klammerduvad endiselt oma sõjasaagi külge.“ Meri viitas nii Nõukogude okupatsioonile Balti riikides, mis oli alanud Teise maailmasõja lõppedes. Talle oli selge, et ajalugu ei lõppe enne, kui lõpeb inimkond, aga kindlasti mitte enne, kui ka Eestist on saanud taas osa demokraatlikust läänemaailmast. Välisministrina, hiljem juba presidendina olid Lennart Meril suurimad teened Eesti jõudmises Euroopasse.
Balti riikide jaoks olid 1990. aasta hüüded uue maailmakorra kehtestamisest ja ajaloo lõpust igatahes ennatlikud. Seni kui püsis NSV Liit, polnud see maailmakord uus ega demokraatlik, vaid ainult külmutas järgmised reaalpoliitilised jõujooned. Piir jooksis nüüd mitte Kesk-Euroopas, vaid mööda NSV Liidu läänepiiri, sulgedes endasse ka Eesti, Läti ja Leedu. Edasised sündmused kinnitasid, et Moskva tegi kõik võimaliku, et klammerduda uuesti leitud stabiilsuse külge.