Elena Ceausescu
Sündinud 1916, surnud 1989. Rumeenia diktaatori Nicolae Ceauşescu abikaasa, valitsuse asepeaminister, Rumeenia teaduste akadeemia liige.
Nicolae Ceauşescu nõue tema hukkajatele oli, et ta võiks langeda oma abikaasa Elena kõrval. Tõelise revolutsionäärina hüüdis ta surres: „Elagu vaba ja sõltumatu Rumeenia Sotsialistlik Vabariik!“ Ceauşescud olid fanaatikud, kes ei saanud lõpuni aru, mida nad valesti olid teinud. Nad uskusid ilmselt siiralt, et olid sotsialismi ehitades viinud Rumeenia õitsengule.
Kes oli Elena Ceauşescu? Elena oli vahest vihatumgi kui tema abikaasa Nicolae. Temaga seostati äärmuslikku abordikeeldu, millega loodeti tõsta sündimust. 1966. aastal kehtestatud keeld põhjustas umbes 10 000 naise surma, lastekodulapsi oli lõpuks üle 100 000. Beebide suremus oli nii kõrge, et lapse sündi ei registreeritud enne, kui ta oli vastu pidanud oma neljanda elunädala! Rumeenia naiste kannatusi kajastab hästi auhindadega pärjatud film „4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva“ (Rumeenia, 2007).
Elena oli tohutult ambitsioonikas. Esiteks lasi ta end tituleerida „Rumeenia rahva esimeseks teadlaseks“. Kuigi tal oli vaid kolmeklassiline haridus, korraldas ta enda nimetamise teaduste doktoriks. Elena nime all avaldatud tööd tõlgiti paljudesse maailma keeltesse. Välisvisiitidel käies nõudis ta alati, et teda valitaks mõne ülikooli audoktoriks.
Pärast 1974. aasta visiiti Argentiinasse Juan Peróni külalisena lõid välja ka tema poliitilised huvid. Ta kadestas Peróni naist Isabeli, kes abikaasa surma järel tõusis presidendiks. „Kui juba Caracase hoor [tegelikult oli Isabel olnud ööklubi tantsija] seda suudab, miks ei võiks seda suuta mina, naisteadlane?“ lausus Elena. 1980. aastatel peetigi teda oma mehe poliitiliseks järglaseks.
Elena lõpp oli hale. Talle ei võimaldatud isegi õiglast kohut. Ta küll hukati oma armastatud mehe kõrval 25. detsembril 1989, kuid ta surnukeha aeti nimeta hauda. Kahte hauakääbast, millele hiljem küll lisati Ceauşescude nimi, eraldab jalgtee.