Adam Michnik
Sündinud 1946. Hariduselt ajaloolane, mõjukamaid dissidente 1968–89. Praegu päevalehe Gazeta Wyborcza peatoimetaja.
Solidaarsuse liikmetest ei ole Adam Michnik nii kuulus kui Lech Walesa, hilisem Poola president. Praegu ajakirja peatoimetajana töötaval Michnikul on aga põhjust peatuda kui säraval intellektuaalil. Pikkadeks aastateks vanglasse heidetuna ei jäänud tal muud üle kui kirjutada. Michniku kirjutised osutusid vahedaks relvaks tema vangistajate vastu, mõjutades kommunismivastast võitlust terves idablokis.
1985. aastal ilmunud raamatus „Kirjad vanglast“ mõtiskles ta dissidentide elufilosoofia üle. Ta märkis: „Sinu saavutusi ei saa hinnata selle järgi, kui head on sinu ideede võimalused võita, vaid sinu ideede eneste väärtuse järgi. Teisisõnu, sa ei võida mitte siis, kui saavutad võimu, vaid siis, kui jääd iseendale truuks.“
Michnik oli juba 1985. aastal kindel, et „kommunistlikud diktatuurid on määratud hukule“. Enam kartis ta nende režiimide pikaajalist moraali laostavat mõju: „Nüüdseks ei usu enam mitte keegi nende valelikke lubadusi. Neil on endiselt jõudu sind vangistada ja tappa, kuid peaaegu mitte mingit muud mõju. Ütlen „peaaegu“, sest (oh häda!) nad on endiselt suutelised nakatama meid oma enda viha ja põlgusega. Selle nakkuse vastu peame kogu oma jõuga võitlema, sest kõigist võitlustest on see kõige raskem.“
Pärast kommunismi kokkuvarisemist on Michnik vaielnud vastu neile, kelle arvates andsid kommunistid vabatahtlikult võimu käest: „Viimase hetkeni ei uskunud nad [kommunistid], et kaotavad võimu ja peavad selle loovutama Solidaarsusele. Nad olid täielikult üllatunud, jahmunud [kui see juhtus].“
Michnik suhtub küllalti rahulikult kogu Ida- ja Kesk-Euroopas levinud nähtusse, et endised kommunistid tulevad võimule tagasi. Ta märgib, et see toimub demokraatlikul teel ning mitte keegi neist ei taha taastada kommunismi. Ta hoiatab aga nende eest, kes tahavad kommuniste täielikult elimineerida: nad on „antikommunistid bolševike saabastes“.