János Vargha

Sündinud 1949. Bioloog, looduskaitsja.

Nõukogulikku majandust ei kummitanud ainult pankrot, see mürgitas meeletult ka inimese elukeskkonda. 1980. aastatel tõstis pead võitlus looduse eest, mis paljudes sotsmaades oli esimesi režiimikriitilisi rahvaliikumisi. Eestis võideldi fosforiidisõjas Virumaa kaevanduste vastu, Ungaris seevastu keskendus tähelepanu Doonau tammi projektile.

NSV Liidu liidrilt Leonid Brežnevilt pärines idee pöörata teisipidi suured Siberi jõed Ob, Jenissei ja Leena, et nõnda niisutada Kesk-Aasia kõrbeid. Sarnastest utoopilistest ideedest oli inspireeritud ka Ungari ja Tšehhoslovakkia kommunistide plaan ohjeldada Doonau vood: jõele tuli ehitada suur hüdroelektrijaam, suunates selle veed looduslikust sängist kunstlikku kanalisse. Ent Ungari rahvas ei tahtnud oma looduse mürgitamisega leppida. Enam kui üheski teises sotsleeri riigis tõi Ungaris just looduskaitseliikumine kaasa kommunismi lõpu.

 
Bioloog János Vargha sai kommunistide salajasest projektist teada pooljuhuslikult. 1984. aastal kirjutas ta artikli, milles esimest korda avaldas selle plaani ning analüüsis selle tagajärgi loodusele. Ta kirjutas, et tammi tõttu kuivab osaliselt kokku Euroopa suurim joogiveeallikas ning selle veed reostuvad pöördumatult. Pealegi suurendanuks tamm tema arvates Ungari energiatoodangut vaid kolm protsenti. 

Tasapisi kasvas üksikute looduskaitsjate võitlus üldrahvalikuks protestiks. Võit saavutati 20. juulil 1989, kui Ungari kommunistlik valitsus otsustas tammi ehituse peatada. Ent selleks ajaks oli ka kommunistide võimu selgroog lõplikult murtud.

Ajaloo irooniana viidi kommunistide tammiprojekt siiski täide, kuid vaid poolenisti. Esialgu Tšehhoslovakkia-Ungari ühistööna kavandatud tammide ja kanalite süsteemi ehitas oma territooriumil valmis vaba ja demokraatliku Slovakkia valitsus.