INIMÕNNE, INIMVILETSUST...
PÄEV-PÄEVALT INIMÕNNE, -VILETSUST
TE LÕBUKS NÄITLESIME. AEG ENT LÄKS.
KUI VAHEL JÕUD EI KÜÜNDINUD –
– VABANDUST! –
ME IKKA JÄIME TEIE TEENRITEKS.
(R. Kipling “Näitlejad”, Iko Marani tõlge)
David Mamet “Elu teatris” kavalehelt
Näituse koostanud: Irja Vaher.
Kujundanud: Liina Unt.
Fotod: R. Mätlik, A. Alla, H. Saarne, J. Poljakov, H. Maasikmets
Veebiversioon: WOLK
HEINO MANDRI
11. septembril 1922. aastal sündis Kohtla-Järve autojuhtlukksepal August Mandril ja tema naisel Alice-Elfriedel poeg, kes sai nimeks Heino. 1924. a. asus perekond elama Tallinna. 1930–1940. a. õppis Heino Mandri Jakob Westholmi gümnaasiumis, lõpetas 1941. a. Tallinna 7. keskkooli.
1941. a. juhtus Heino Mandri lugema kuulutust, et “Estonia” korraldab katsed noorte näitlejate saamiseks. Soovijaid oli 269. Heino Mandri oli 11 õnneliku seas, kes vastu võeti. Nii sai temast näitleja-statist. Igal õhtul tuli mängida massi-stseenides – ooperites, ballettides, operettides. 1942.a astus Mandri Tallinna Teatrikooli, 1946 lõpetas ta selle baasil moodustatud Draamastuudio eriklassi. Ühe hooaja – 1943–44 oli Heino Mandri Narva Teatris, siis 1948. aastani jälle “Estonias”. Tema partneriteks olid Paul Pinna, Ants Lauter, Aino Talvi, Albert Üksip, Heli Viisimaa, Albina Kausi.
1948–1954. a. tuli Heino Mandril läbi teha veel üks kool – vangilaager Kirovi oblastis. Väljavõte ENSV Riikliku julgeolekuministri B. Kummi kinnitatud süüdistuskokkuvõttest uurimistoimiku nr. 9634 asjus. ERAF f.1295M. Tõlge vene keelest.
34. MANDRI Heino Augusti p. – töötades näitlejana teatris “Estonia”astus ta 1947. a. oktoobris kuritegelikku ühendusse MALMREGA, üheganõukogudevastase põrandaaluse organisatsiooni juhtkonnast, kelleltsai teada taolise organisatsiooni olemasolust, tema sihtidest ja ülesannetest.
Olles teadlik nõukogudevastase põrandaaluse organisatsiooni olemasolustja MALMRE kuulumisest sellesse, mitte ainult ei teatanud sellestNõukogude võimuorganitele, vaid jätkas sidet temaga, sai temaltülesande koostada nimekiri “Estonias” töötavatest kommunistidest nendegafüüsiliseks arveteõiendamiseks. Seda ülesannet ei täitnud tatemast mitteolenevatel põhjustel. TMK artikkel, 1998 oktoober
Ta ilusalt kõlav sõna on au sees raadios ja televisoonis, ta on mänginud enam kui kolmekümnes filmis. Rehabiliteerimispalved said aga korduvalt eitava vastuse. Heino Mandri rehabiliteeriti 1990. aastal. See oli armastatud näitleja lõpliku lahkumise aasta.
Vana näitleja: Teatris elatud elu… Lavatagune… Stanged, maja, tuulised proovisaalid. Pliiatsiga soditud osaraamatud… Jutud. Kõik need jutud, mida sa kuuled… See kõik läheb nii kähku. Läheb nii ruttu.
Noor näitleja: Uksi hakatakse kinni panema. Nad tahavad, et me oleksime läinud.
Vana näitleja: Ma hakkasingi just minema… (omaette). Tuled kustuvad. Iga roju oma koju. Hüvasti. Hüvasti. Hüvasti.
Vana näitleja, lõpetamata jäänud roll
David Mameti näidendis “Elu teatris”